Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende
ohverdustavad on kummalised ja uskumatud. Ohverduse kirjeldus on umbes sama mis
Strabonil samuti ei ohverdata ilma filosoofi (druiidi) juuresolekuta. Caesar kirjutab,
et druiid oli ohverdamise teostamise õigsuse järgija, rahva usuelu korraldaja. Gallia
rahvas olevat väga ebausklik ning usuti, et kui keegi haigestub, võib aseainena
ohverdada kellegi teise. Sellised ohverdamised toimusid ka ülikute seas. Teretulnumad
ohvrid pidid olema kurjategijad; kui need puudusid, võis ohverdada süütuidki.
Mõned uurijad väidavad, et druiidid tõenäoliselt vaatasid tõesti ainult ohverdamist
pealt; teised arvavad, et druiid võttis ise osa kõigist rituaalidest. Inglise uurija Piggott
leiab, et pole võimalik, et druiidid seisid ohverdustalituse ajal kusagil mujal ning
mõtisklesid filosoofia üle see on idealiseeritud pilt.