kaugused, mille korral kujutis kadus ära. 2. Joonistan paberile kaks ristkülikut teine teisest 1 2 mm kaugusele ning mõõdan nende vahelise kauguse s võimalikult täpselt. 3. Kinnitan paberi seinale silmade kõrgusele ning eemaldun suurimale kaugusele kus mõlemad ristkülikud näeb veel eraldi. 4. Mõõdan kauguse l ja arvutan valemist (1) minimaalse vaatenurga. 5. Kordan katset 5 korda ning hindan tulemuse täpsust. 6. Tutvun pikksilma ehitusega ning reguleerimisvõimalustega. 7. Teravustan pikksilma ruumi vastasseinal asuvale skaalale nii, et vaadates nii otse kui läbi pikksilma, oleks skaala korraga terav. Palja silmaga nähtav skaala peab jääma pikksilmaga nähtava skaala foonile. 8. Loen mitu suurendatud skaalajaotist moodustab suurendamata skaalajaotis. Katseandmete tabelid Kujutise kadumis kaugus tingitud pimetähnist: lp = 26 cm lv = 26 cm Ristküliku kokkusulamiskaugus
m 2. Määran anuma 3 mass 0 . 3. Valan pipetti 1 vett ja avan ettevaatlikult kraan nii, et vee tilgad eralduksid pipeti otsalt umbes 5…10 sekundi tagant. Kraani asendit järgnevate katsete tegemisel jääb muutumata. 4. Asetan anum pipeti alla ja kogun sinna juhendaja poolt etteantud arv N tilka. Määran anuma mass koos veega 0 m m1 . Arvutage ühe tilga mass m. 5. Mõõdan tilga kaela läbimõõtu . Selleks teravustan pipeti otsa kujutis mõõtemikroskoobis. Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6
annaabi.ee 
