Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Sportreziimil on suur ava, lühike säriaeg ja vajadusel välk. Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus. Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Koguaeg. Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms.. Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Teravussügavus ja fookuskaugus loevad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib
Ava ja säriaeg on omavahel tihedalt seotud. Tegelikult on foto omamoodi kompromiss nende kahe näitaja vahel ja valik sõltub fotograafi eesmärgist. Selleks, et pilt oleks õigesti säritatud, peaks sama hulga valguse saamiseks lahtisema avaga kasutama lühemat säriaega (või madalamat ISO tundlikkust, nt 100) ning vastupidi kinnisema avaga valima pikema säriaja (või suurema ISO tundlikkuse, nt 400). Ometi ei jää foto seetõttu veel ühesugune. Siin tuleb mängu teravussügavus (depth of field) ehk ala, mille piires objektid fotol piisavalt teravad tunduvad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega
................................................................. 11 7. Objektiivid ........................................................................................................................ 11 7.1 Normaalobjektiiv ............................................................................................................ 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus ................................................................................ 12 7.3 Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud ........................................................................ 13 7.4 Diafragma ....................................................................................................................... 14 7.5 Bajonett .......................................................................................................................... 15 8. Ekspositsioon ....................................................................................................
com • http://et.sheeplive.eu/ Pildistamise vahendid • Kompaktkaamerad • Hübriidkaamerad • Peegelkaamerad • Telefonid • Sülearvutid / tahvelarvutid • Videokaamerad • Veebikaamerad Kompaktkaamera Hübriidkaamera Peegelkaamera Telefonid Süle- ja tahvelarvutid Videokaamera Veebikaamera (HD) Kompakt- vs peegelkaamera (1) Kompakt- vs peegelkaamera (2) Kuidas tekib digipilt Aeg Valgus Valguskiirus Ava (1) Ava (2) Fookuskaugus (1) Fookuskaugus (2) Teravussügavus (fookuskauguse järgi) Teravussügavus (ava järgi) Fookuse lukustamine BOKEH (1) • Bokeh on fookusest välja viidud valguspeegeldus (dof) • See on muinasjutuliine ja romantiline kunstiteos • Sõna "Boke`" pärineba Jaapani keelest ja see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti • Säti ava hästi suureks, fokusseeri käsitsi, kasuta võimalusel värvilisi filtreid BOKEH (2) • http://www.diyphotography.net/diy _create_your_own_bokeh Säri ja säriaeg
.............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5. Fotofilmide formaadid............................................................................................................ 9 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus....................................................................................... 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud...............................................................................12 7. Bajonett................................................................................................................................. 13 8. Fotoemulsioon.....................................................................................................................14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus..........................................................................................
Kui pimedas pilti teha siis kaamera teeb heleda välgu-plaksatuse et esiplaanil olevaid objekte valgustada. Kaamera määrab automaatselt teravussügavuse pikema säriaja ja laseb ka välku. 10.Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta? Väiksema numbriga ava (suurema auguga) annab väiksema sügavusteravuse ja suurema numbriga(väiksem auk) suurema sügavusteravuse.Sügavusteravus sõltub ava suurusele ka objektiivi fookuskaugusest.Teravussügavus sõltub 3 asjaolust.Kõige lihtsam vahend teravussügavuse muutmiseks on ojbketiivi ava.Lisaks sõltub teravussügavus veel fookuskaugusest ning objektiivi ja kaamera vahekaugusest. 11. Mida tuleks teha kui hämaras ruumis pildistamisel ei ole võimalik või ei soovi välku kasutada? Siis tuleks välklamp välja lülitada. 12.Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks? Kuna ava suurus ja säriaeg töötavad koos, saame neid võrdselt muudates ühesuguse pildi
- on olemas tilt-shift, monorail ja ka SLR-kaameraid, kus see formaat on - kuna formaat on suurem, kannatab rohkem croppida (4x suurem kui 35mm); kannatab rohkem suurendada nii, et filmi tera esile ei tuleks - kas. kui pildikvaliteet loeb rohkem kui säriaeg - vajavad rohkem skilli, sest automaatika 90% juhtudel puudub - normaalobjektiiv 80mm - aeglasemad- säriajad on pikemad - teravussügavus on väiksem (suuremad fookuskaugused ju) - suuremad- vähem manööverdatavad, kallimad - vähem objektiivide ja kaamerate valikuid - suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri "film backe"- saad samaaegselt mitmele eri formaadile pildistada ilma filme sisse kerimata - mõned toetavad ja digibacke, mis on VÕIMAS (nt Hasselblad) c) LAIFORMAAT - kasutab filmi mõõtudes
.......................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon...........................................................................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus.....................................................................20 15. Ekspositsioon.........................................................................
Samuti on vabandatav mõne pildi udusus. Kuid antud fotoloo trump seisneb eelkõige emotsionaalses aspektis, mitte tehnilises. Emotsionaalselt on pilt väga liigutav. Eeskätt sellepärast, et näha Eesti rahva suusatsempionit pisarates, on raske. Fotolugu koosneb piltidest, millel on Andrus Veerpalu keskplaanis. See tähendab seda, et pildistatavat isikut kujutatakse ainult osaliselt. Tegemist on värvifotodega. Pildi vaatenurk on otse ning objekt on nii esiplaanil kui ka tagaplaanil. Teravussügavus on küllaltki väike, sest pildid on kohati udused. Fotod jutustavad loo, kuidas spordiäss istub oma kaaskonnaga laua taga ning vastab küsimustele ja selgitab olukorda ning kuidas ta pressikonverentsi lõpus pisarates lahkub. "Eesti portreed taldrikutel" Olemusloo kategooria võitis Äripäeva fotoreporter Erik Prozes oma fotolooga "Eest portreed taldrikutel". Fotolugu jutustab loo Eesti inimestest jõuluajal. Väga osavalt on piltidega viidatud inimeste nii
fookuse kaugusest · kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada fokaaltasandile mattklaas P, saame sellel erineva valgustusega ringi. Ringi, mille äärtel on valguse heledus minimaalne, nim vaateväljaks. Keskmine osa, mille äärtel kujutise teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub objektiivi keskpunktis, on kujutise välja nurk. · teravussügavus kaugus lähima ja kaugeima teravuspiiri vahel objektiruumis · hüperfokaalkaugus lõpmatusele teravustatud objektiivi ja lähima teravalt joonistuva eseme vaheline kaugus · lahutusvõime võrdse jämedusega mustade/valgete joonte arv, mis mahub kujutise 1mm-le. 11. Fotograafilised aerofilmikaamerad (analoogkaamerad) 4 aerofotokaamera tüüpi: 4
Prantsusmaa suunas, tegi see olukorra mõnevõrra lihtsamaks Jean-Luc Godardile, et oma debüüdiga silma paista. 1960. aastal nägigi ilmavalgust tema kassaedu saavutanud ja kriitiliselt hästi vastu võetud film „À bout de souffle“, mida võib pidada Prantsuse uue laine manifestiks, kuna selles eksisteerivad pea kõik antud liikumist kirjeldavad tegurid: autorlus, pikad kaadrid, kaadrisisesed lõiked, neljanda seina lõhkumine, suur teravussügavus, rappuv kaamera, naturaalne valgustus, narratiivireeglite eiramine, reaalse keskkonna kasutamine, dokumentaalfilmi ja fiktiivse filmi piiride hägunemine. 2.1 Uudsus Filmidesse oli uue lainega tekkinud lausa revolutsiooniline anarhistlik värskus, mis vastandus suuresti varem nähtule ning eelkõige cinéma de papa’le. Sellised piirangud nagu 30-kraadi ja 180-kraadi reegel ei mänginud enam mingit rolli – filmitegija oli oma visuaalse loominguga täielikult vaba
Pildistustegevuse "demokratiseerumine". Rullfilm-kaamera edasine evolutsioon - "Ermanox"´ist "Leicani 1912.a. Oscar Barnack jt. 2. Foto utilitaarsed vormid kunstikasutuses Fotograafia areng on mõjutanud märkimisväärselt ka teisi kunstiliike. Kui fotograafia algusaastatel laenas fotograafia erinevaid kujutamisviise ja stiile nt maalikunstist, siis hiljem on mitmed fotograafiale tunnuslikud vormid kasutusel ka teistes kunstides. Nt fookus(teravussügavus), säriajast tulnud liikumised, võttenurk. Mitmed kunstnikud on püüdnud saavutada nõ fotgraafilist kujutist teiste vahenditega. Nt Paul Cadden kelle joonistused pliiatsiga sarnanevad pea äravahetamiseni mustvalge fotoga. Pilet nr.12 1. Piktoriaalne fotograafia ja Naturalistlik fotograafia Stiil, mis domineeri fotograafias 19-20saj.algusest. fotograaf mainpuleeris pildiga, et ei teki lihtsalt salvestus maailmast aga pildi loomine
väljub nägemisnärv. 43) Silma optilise süsteemi regeleeritavus. Akommodatsioon. Silma optiline süsteem lühinägevuse ja kaugelenägevuse korral. Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti: pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam. Pupilli suurust reguleeritakse iirise suuruse muutmise abil seal leiduvate lihaste abil. Pupilli ahenemisel suureneb teravussügavus. akommodatsioon, kus muudetakse läätse kumerust- lähedale vaatamiseks peab lääts olema kumeram, kui ei oleks akommodatsiooni, tekiks kujutis lähedale vaatamisel võrkkesta taha. Lääts muutub kumeramaks, kui tsiliaarlihased kokkutõmbuvad, sest siis läätse ümbritsev tsiliaarlihaste ringkiht kitseneb ning läätse ümbritsevad ligamendid pikenevad ja lääts on ümaram (pole nii palju välja venitatud) Normaalne e EMMETROOPNE silm.
annaabi.ee 
