Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Sportreziimil on suur ava, lühike säriaeg ja vajadusel välk. Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus. Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Koguaeg. Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms.. Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Teravussügavus ja fookuskaugus loevad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib
sõltub fotograafi eesmärgist. Selleks, et pilt oleks õigesti säritatud, peaks sama hulga valguse saamiseks lahtisema avaga kasutama lühemat säriaega (või madalamat ISO tundlikkust, nt 100) ning vastupidi kinnisema avaga valima pikema säriaja (või suurema ISO tundlikkuse, nt 400). Ometi ei jää foto seetõttu veel ühesugune. Siin tuleb mängu teravussügavus (depth of field) ehk ala, mille piires objektid fotol piisavalt teravad tunduvad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega. Kõige teravamaks jääb pilt tavaliselt keskmise avaga vahemikus f/5,6 kuni f/16.
.................................................................. 11 7. Objektiivid ........................................................................................................................ 11 7.1 Normaalobjektiiv ............................................................................................................ 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus ................................................................................ 12 7.3 Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud ........................................................................ 13 7.4 Diafragma ....................................................................................................................... 14 7.5 Bajonett .......................................................................................................................... 15 8. Ekspositsioon .....................................................................................................
Fotograafia ja pilditöötlus Mario Metshein 2011 Kontakt • Mario Metshein • Email: [email protected] • MSN: [email protected] • http://et.sheeplive.eu/ Pildistamise vahendid • Kompaktkaamerad • Hübriidkaamerad • Peegelkaamerad • Telefonid • Sülearvutid / tahvelarvutid • Videokaamerad • Veebikaamerad Kompaktkaamera Hübriidkaamera Peegelkaamera Telefonid Süle- ja tahvelarvutid Videokaamera Veebikaamera (HD) Kompakt- vs peegelkaamera (1) Kompakt- vs peegelkaamera (2) Kuidas tekib digipilt Aeg Valgus Valguskiirus Ava (1) Ava (2) Fookuskaugus (1) Fookuskaugus (2) Teravussügavus (fookuskauguse järgi) Teravussügavus (ava järgi) Fookuse lukustamine BOKEH (1) • Bokeh on fookusest välja viidud valguspeegeldus (dof) • See on muinasjutuliine ja romantiline kunstiteos • Sõna "Boke`" pärineba Jaapani keelest ja see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti • Säti ava ...
.............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5. Fotofilmide formaadid............................................................................................................ 9 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus....................................................................................... 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud...............................................................................12 7. Bajonett................................................................................................................................. 13 8. Fotoemulsioon.....................................................................................................................14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus..........................................................................................
Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähe...
- on olemas tilt-shift, monorail ja ka SLR-kaameraid, kus see formaat on - kuna formaat on suurem, kannatab rohkem croppida (4x suurem kui 35mm); kannatab rohkem suurendada nii, et filmi tera esile ei tuleks - kas. kui pildikvaliteet loeb rohkem kui säriaeg - vajavad rohkem skilli, sest automaatika 90% juhtudel puudub - normaalobjektiiv 80mm - aeglasemad- säriajad on pikemad - teravussügavus on väiksem (suuremad fookuskaugused ju) - suuremad- vähem manööverdatavad, kallimad - vähem objektiivide ja kaamerate valikuid - suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri "film backe"- saad samaaegselt mitmele eri formaadile pildistada ilma filme sisse kerimata - mõned toetavad ja digibacke, mis on VÕIMAS (nt Hasselblad) c) LAIFORMAAT - kasutab filmi mõõtudes
........................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon...........................................................................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus.....................................................................20 15. Ekspositsioon..........................................................................
Samuti on vabandatav mõne pildi udusus. Kuid antud fotoloo trump seisneb eelkõige emotsionaalses aspektis, mitte tehnilises. Emotsionaalselt on pilt väga liigutav. Eeskätt sellepärast, et näha Eesti rahva suusatsempionit pisarates, on raske. Fotolugu koosneb piltidest, millel on Andrus Veerpalu keskplaanis. See tähendab seda, et pildistatavat isikut kujutatakse ainult osaliselt. Tegemist on värvifotodega. Pildi vaatenurk on otse ning objekt on nii esiplaanil kui ka tagaplaanil. Teravussügavus on küllaltki väike, sest pildid on kohati udused. Fotod jutustavad loo, kuidas spordiäss istub oma kaaskonnaga laua taga ning vastab küsimustele ja selgitab olukorda ning kuidas ta pressikonverentsi lõpus pisarates lahkub. "Eesti portreed taldrikutel" Olemusloo kategooria võitis Äripäeva fotoreporter Erik Prozes oma fotolooga "Eest portreed taldrikutel". Fotolugu jutustab loo Eesti inimestest jõuluajal. Väga osavalt on piltidega viidatud inimeste nii
fookuse kaugusest · kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada fokaaltasandile mattklaas P, saame sellel erineva valgustusega ringi. Ringi, mille äärtel on valguse heledus minimaalne, nim vaateväljaks. Keskmine osa, mille äärtel kujutise teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub objektiivi keskpunktis, on kujutise välja nurk. · teravussügavus kaugus lähima ja kaugeima teravuspiiri vahel objektiruumis · hüperfokaalkaugus lõpmatusele teravustatud objektiivi ja lähima teravalt joonistuva eseme vaheline kaugus · lahutusvõime võrdse jämedusega mustade/valgete joonte arv, mis mahub kujutise 1mm-le. 11. Fotograafilised aerofilmikaamerad (analoogkaamerad) 4 aerofotokaamera tüüpi: 4
TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ............................................................................................
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
väljub nägemisnärv. 43) Silma optilise süsteemi regeleeritavus. Akommodatsioon. Silma optiline süsteem lühinägevuse ja kaugelenägevuse korral. Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti: pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam. Pupilli suurust reguleeritakse iirise suuruse muutmise abil seal leiduvate lihaste abil. Pupilli ahenemisel suureneb teravussügavus. akommodatsioon, kus muudetakse läätse kumerust- lähedale vaatamiseks peab lääts olema kumeram, kui ei oleks akommodatsiooni, tekiks kujutis lähedale vaatamisel võrkkesta taha. Lääts muutub kumeramaks, kui tsiliaarlihased kokkutõmbuvad, sest siis läätse ümbritsev tsiliaarlihaste ringkiht kitseneb ning läätse ümbritsevad ligamendid pikenevad ja lääts on ümaram (pole nii palju välja venitatud) Normaalne e EMMETROOPNE silm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
