Pärisorjuse kaotamine eestis.
Talurahva vabastamine pärisorjusest:
· Eeskujuks 1807.aastal agraarreform Preisimaal.
· 1816-Pärisorjusest vabaks Eestimaa.
· 1819-Pärisorjusest vabaks Liivimaa.
· Maa mõisniku ainuomandiks, seda sai talupoeg rentida ja pidi täitma rendilepingut.
· Esialgu ei toonud pärisorjusest lahti saamine muudatusi.
· Perekonnanimede panek, eestindati need 1930-te teisel poolel.
Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist:
· Põhisissetulek jätkuvalt teraviljaksavatusest.
· Hoogne mõisastamine, kuna taheti suuremat sissetulekut.
· Uued sissetulekuallikad:peenvillalammaste kasvatus, piimakarja arendamine, kartul.
annaabi.ee 
