ka pikemalt päikese käes viibijate (põllutöölised, meremehed, suusatajad, päevitajad) huvides. Nii ongi ilmateadetesse ilmunud ka andmed UV-kiirguse tugevuse kohta. UV-A 315400 nm UV-B 280315 nm UV-C 100280 nm Viimase alapiirkonna kiirgus neeldub atmosfääris peaaegu täielikult, UV-B kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral osoonikihi paksusest, UV-A kiirgus 36 neeldub osoonikihis vähesel määral. Kuna tehniliselt ei ole võimalik ehitada teravapiiriliselt kiirguse UV-A ja UV-B piirkonda eraldavaid tajureid, siis toimetatakse mõõtmisi laia- või kitsasribaliste sensoritega piirkonna sees. Tõraveres mõõdetakse lisaks laiaribalistele UV-A- ja UV-B-sensoritele veel näiteks UV-B-kiirgust Kipp&Zoneni firma sensoriga CUVB1, mille spektraaltundlikkuse maksimum asub lainepikkusel 306 nm ja ribalaius on 2 nm. Levinuimad on siiski UV-sensorid, millede spektraaltundlikkus vastab inimnaha erüteemtundlikkusele.
surnud seisust alumisse, väntvõll teeb järgmise pool pööret, nüüd juba soojusenergia arvel. 4. VÄLJALASKETAKTIKS Silindris olev kütus põles ära, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse väntvõll teeb järgmise pool pööret, silindrist surutakse põlenud gaasid välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool mainitud protsess toimub siiski mitte nii teravapiiriliselt, see tähendab, et sisselaske ja survetakt kattuvad. Sama on ka töö- ja väljalasketaktiga. Kaks protsessi toimub ühe kolvikäiguga. Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse tekitab, enda järel väntvõllipoolses osas hõrenduse. Teatud kolvi asendi korral avab kolvi alumine serv silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks. Samal ajal surutakse kolvi ees olev küttesegu kokku
soojusenergia arvel. 4. VÄLJALASKETAKTIKS Silindris olev kütus põles ära, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse väntvõll teeb järgmise pool pööret, silindrist surutakse põlenud gaasid välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool mainitud protsess toimub siiski mitte nii teravapiiriliselt, see tähendab, et sisselaske ja survetakt kattuvad. Sama on ka töö- ja väljalasketaktiga. Kaks protsessi toimub ühe kolvikäiguga. Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse tekitab, enda järel väntvõllipoolses osas hõrenduse. Teatud kolvi asendi korral avab kolvi alumine serv silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks. Samal ajal surutakse kolvi ees olev küttesegu kokku
annaabi.ee 
