Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
orgaaniline side mõne põhikihiga, paratamatult ajavoolude tuuletallajaks, tulgu
need idast või läänest. Haritlaskond tegi juhtivalt kaasa rahvusliku võitluse kuni
omariikluse saavutamiseni, loova ülesehitava töö juures aga avastus tema
nõrkus, ideoloogia ja traditsioonide puudus, poliitilise ja filosoofilise mõtlemise
pinnalisus. Siit meie erakonnavõitluse omapära, kitsarinnalisus ja lühinägelikkus.
Linn ja maa sattusid teravamasse vastuollu, kui meie majandusstruktuur seda
põhjustas. Rohkemal määral põhjustab seda vahest rahvuslik struktuur. Olgugi
meie linn nimepidi eesti linn, on ta siiski maale võõras. Linna kultuur ja
traditsioonid on endised, s. o. võõrad. Endine linna aupaiste uustulnukate silmis
on liiga suur. Nad ei tule siia mitte uuega, rahvusepärasega, omaga, vaid tulles
ihaldavad sarnaneda olevaga, saada samaväärseiks. Linn on senini jäänud rah-
vuslikuks võõrkehaks eriti linna kodanluse osas
annaabi.ee 
