Liiv katses nr. 1 on betooni valmistamiseks kõlblik. 6. Järeldus Katsetatud liiva keskmine puistetihedus tuli 1563 kg/m3 puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250...1400 kg/m3). (b) Katsetatud liiva keskmine näivtihetus tuli 2647 kg/m3 kirjandusliku on 2655 kg/m3. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist, katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 99,7% katseproovi massist. Sõela avaga 0,5 mm läbis katseproovi massist 37,8%, kirjandusliku allika järgi on liiv MP- keskmine kui antud sõela läbib 30-70% katseproovi massist. Katsetatud liiva peensusmooduliks tuli 2,8, kirjandusliku allika järgi on liivMP-keskmine kui peensusmoodul jääb vahemiku 2,8-1,5.
Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2690,5 kg/m3 kirjanduses on 2600 kg/m3(b). Liiva tühiklikkus saime 41,9%. Liiva tühiklikkuseks saime 40%, kusjuures soovitatav tühiklikkus on 40-42% (c). Kuna tühiklikkus, mis tuli soovituslikku vahemikku, arvutatakse puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu, võib järeldada et nii puistetihedus kui ka näivtihedus on mõlemas soovituslikus piirkonnas. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist (d). Meie katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 98% katseproovi massist. Kõige rohkem oli liivas terasid suurusega 0,5 mm. Peenusmooduliks tuli 2,89. Seega on tegemist jämeda liivaga, kuna kirjanduses on jäme liiv defineeritud peensusmooduliga üle 2,5 (c). ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli 8