MARSI UURIMINE
tuntum Kuu programm.
Ärasõiduni viivate katsetuste pioneer oli teadlane Jevgeni Sepelev, kes 1961. aastal elas
esimesena 24 tundi suletud bioloogilises süsteemis, kus vetikas Chlorella muutis tema
hingeõhust tuleva lämmastiku hapnikuks. Sepelev oli välja arvestanud, et kaheksa ruutmeetrit
Chlorella't peaks vastama ühe inimese sisse- ja väljahingamisele. Ta jäi ellu, aga kui uks
ööpäeva möödudes lahti tehti, oli õhk teraskastis inimese ebameeldivaid lõhnu raskelt täis.
1960ndate aastate jooksul viimistlesid Vene teadlased Marsi simulaatorit Bios-3 nii, et lõpuks
suutis see toota ja taaskasutada 85% kolme inimese jaoks vajaminevast veest. Ringlusesse
õnnestus lisada ka söödavaid taimi, niiet katseisikuid said oma toidu ise kasvatada ja korjata.
Siberis tehtud katsete kulminatsioon oli aastal 1972, mil kolm katseisikut- kaks meest ja üks
naine- veetsid isolatsioonis 180 päeva