11.2011 Kodutöö/Uurimistöö koostamine ja vormistamine 11 loeng Kodutöö/Uurimistöö · Kodutöö/Uurimistöö (edaspidi Uurimistöö) koondmahuks on minimaalselt 20 ja maksimaalselt 25 lehekülge (tiitellehest kuni lisadeni). · Uurimistöö peab olema esitatud hiljemalt 24.novembriks 2011 elektrooniliselt Adobe PDF formaadis seminari juhendaja (vastavalt õpperühmale kas õppejõud Mait Rungi, Milvi Tepp või Virve Siirde) ja õppeaine õppejõu (Mait Rungi) e-posti aadressidele. · Parimad tööd esitatakse üliõpilaskonverentsile! · Seminarides tehakse uurimistööde kohta ettekanded (MS PowerPoint). Ettekande pikkus 7-10 min ühe rühma kohta. 1 14.11.2011 · Uurimistöö vormistatakse majandusteaduskonna
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika..........
Kontserdi retsensioon Sissejuhatuseks. Ühel neljapäeva õhtul läksin kontserdile, kuna koolis anti ülesandeks kirjutada retsensioon mõnest taolisest kontserdist. Polnud just liiga huvitav elamus, aga igavuse kätte Tartu Linnamuuseumis (seal see toimus) ära ka ei surnud. Ega ma oma valikut millegi erilisega põhjendada ei saa - lihtsalt see oli üks vähestest päevadest, kus mul oli aega kontserdile minna ja seega ema ostis piletid ära ja võttis mu sinna kaasa. Tegelikult võtsin vist mina tema kaasa, sest arvatavasti poleks ta sinna läinud kui mul poleks vaja olnud sinna minna. Enne kontsertile minekut polnud mul eriti aimugi, mida see kontsert endast kujutab. Lihtsalt teadsin, et see on mingi instrumentaalmuusika kontsert, kus mängivad flöödid ja minigid pillid veel. Enne kavalehe lugemist ma isegi ei teadnud seda keerulist nime, mis oli sellele kontserdile pandud. Lootsin, et ma suudan mõne tunni vastu pi...
okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ...................................................................................................................
Esitage vähemalt kolmest viitest koosnev autori publikatsioonide loetelu, (kujundage kataloogis olevad kirjeandmed nõuetekohasteks bibliograafilisteks viideteks) Perens, A. (2001). Projektijuhtimine. Tallinn: Külim. Perens, A. (1998). Teenuste marketing. Tallinn: Külim. Haak, K., Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse
oodatakse. Tulemusjuhtimise edukaks rakendamiseks on vaja paika seada väike arv keskseid näitajaid, millest peaks lähtuma suuna seadmisel põhitegevustes. Raha ja eesmärgid peavad käima koos, põhiline on ikka see, kui palju kellelegi raha antakse see määrab suurema osa elluviimisest. 7 Kasutatud kirjandus Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K- T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Virovere, A
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Jevgenia Rudenko ERIALAPRAKTIKA Juhendaja: Milvi Tepp Tallinn 2012 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS Erialapraktika üldeesmärgiks on rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996
………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… TÖÖ ANALÜÜSI ROLL PERSONALI PLANEERIMISEL Kogenud personalijuht ja TTÜ õppejõud Milvi Tepp kirjeldab personali planeerimise ja töö analüüsi seoseid järgnevalt : „Olen oma personalijuhi praktikas tähele pannud, et juhid kipuvad iga, ka iseloomult ajutise, lisatöö puhul uut ametikohta looma. Kui vaid hetkeseisu arvestada, võib see vajalik olla, pikemas perspektiivis aga sageli mitte. Nii et mõistlik oleks olemasolevad ametikohad ja töökoormused perioodiliselt üle vaadata. Töökorralduse üks olulisemaid elemente ongi arukas töökohtade ning -koormuste korraldamine
..5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak k äsi män gib bas sinup p e , mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bison o or s e d ühel e pool e ke el erau d a on ne e ditud ühe s u g u s e kõrgu s e g a ke el e d , teis el e pool e aga teistsugu s e kõrgu s e g a , nii et üht nuppu all hoid e s tekib lõõtsa lahti tõm m at e s ja kokku lükate s eri kõrgu s e g a heli. Se d a tüüpi on ka näitek s Tepp o ehk Võru tüüpi lõõtspill. S e e v a stu unison o or s et el lõõtspillidel ei sõltu nupule vastav helikõrgu s lõõtsa liikumis e suuna st
Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis kaheksa katoliku kiriku kogudust, seitse ordut ja Opus Dei. Samuti kuulub Rooma- Katoliku Kiriku Apostellikku Administratuuri alluvusse Ukraina Kreeka-Kartoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas. Katoliku kirik läbi aastasadade Jaan Tepp, teoloog Suured Peetruse katedraali vaskväravad on tänaseks paavst Johannes-Paulus II poolt kinni lükatud. Kristuse sünnipäev ja Püha Aasta selleks korraks läbi saanud. Aasta, mida pühitsetakse iga 33 aasta tagant ja märgib Kristuse iga, on
valmis. KASUTATUD KIRJANDUS Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Doherty, T. L. & Horne T. 2002. Londn. Managing public services - implementing changes: A thoughtful approach to the pratice of management. London: Routledge Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K-T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Virovere, A. (koostaja) 2004. Tallinn. Organisatsiooni käsiraamat. Eesti
edetabelid, atesteeriti spordikohtunikke ning pandi rõhku võistluste korraldamise kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan. Paide Maleva oli Eesti spordiseltside ja klubide pingereas esimese viie hulgas ja seda kuni 1924. aastani, mil asemele moodustati maakondlik spordiselts Järvapojad. 1920. aasta spordisaavutustest oli Johannes Pürni kettaheitetulemus 37.38 Eesti kolmas tagajärg. Häid heitjaid oli tollal ja pisut hiljem teisigi: silma paistis Karl Tepp, kelle kuulitõuke rekordiks jäi 12.68, samuti olid märkimisväärsed Valter Kärdi üle 40- meetrised resultaadid kettaheites. Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980
9. Iga viies unistab ülemuse või kolleegi löömisest // Saldo (2004) veebruar, lk 6 10. Ilison, A. Kaval strateegiaguru Rain Lõhmus // Saldo (2002) november, lk 4-9 11. Ligi pool miljardit krooni magamise eest // Saldo (2004) veebruar, lk 4 12. Maripuu, I. Pingevaba meeleolu meelitab parimaid // Saldo (2003) märts, lk 6-7 13. Meho, K., Raju, M. Sisemine turundus: seest ja pealt kullakarvaline // Saldo (2002) november, lk 34-35 14. Tepp, M. Mis paneb inimesed tööle? // Director (2003) november, lk 20-25 Internetiallikad 15. Cross-training taas tulemas [WWW] https://www.olympia.ee/est/may/ 16. CV-online kodulehekülg [WWW] http://www.cv.ee/a-z/index.php? what=pr&show_id=25465 17. Harju Maavalitsuse kodulehekülg [WWW] http://www.harju.ee/in.php? GID=5&SID=123&MID=496 33
tee 3-354 620 3961 Marko Saag Akad.tee 3-380 620 4005 Merle Küttim Akad. tee 3-370 620 3971 Merle Tambur Akad.tee 3-363 620 3973 Merli Reidolf Akad.tee 3-370 620 3971 Mihails Rodins Akad.tee 3-256 Mihhail Kikkas Akad.tee 3-230 620 4109 Mike Franz Wahl Akad.tee 3-363 620 3957 Milvi Tepp Akad.tee 3-367 620 3957 Monika Nevalainen Akad.tee 3-248 620 3940 Monika Nikitina-Kalamäe Akad.tee 3-382 620 4001 Natalia Karotom Akad.tee 3-238 620 4107 Natalja Gurvitš Akad.tee 3-378 620 4007 Natalja Nekrassova Akad.tee 3-236 620 4117 Olev Raudsepp Akad.tee 3-454 620 4071 Oliver Licht Akad
Marina Järvis Akad.tee 3-354 620 3961 Marko Saag Akad.tee 3-380 620 4005 Merle Küttim Akad. tee 3-370 620 3971 Merle Tambur Akad.tee 3-363 620 3973 Merli Reidolf Akad.tee 3-370 620 3971 Mihails Rodins Akad.tee 3-256 Mihhail Kikkas Akad.tee 3-230 620 4109 Mike Franz Wahl Akad.tee 3-363 620 3957 Milvi Tepp Akad.tee 3-367 620 3957 Monika Nevalainen Akad.tee 3-248 620 3940 Monika Nikitina-Kalamäe Akad.tee 3-382 620 4001 Natalia Karotom Akad.tee 3-238 620 4107 Natalja Gurvits Akad.tee 3-378 620 4007 Natalja Nekrassova Akad.tee 3-236 620 4117 Olev Raudsepp Akad.tee 3-454 620 4071 Oliver Licht Akad.tee 3-133 620 3943
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
