11.2011 Kodutöö/Uurimistöö koostamine ja vormistamine 11 loeng Kodutöö/Uurimistöö · Kodutöö/Uurimistöö (edaspidi Uurimistöö) koondmahuks on minimaalselt 20 ja maksimaalselt 25 lehekülge (tiitellehest kuni lisadeni). · Uurimistöö peab olema esitatud hiljemalt 24.novembriks 2011 elektrooniliselt Adobe PDF formaadis seminari juhendaja (vastavalt õpperühmale kas õppejõud Mait Rungi, Milvi Tepp või Virve Siirde) ja õppeaine õppejõu (Mait Rungi) e-posti aadressidele. · Parimad tööd esitatakse üliõpilaskonverentsile! · Seminarides tehakse uurimistööde kohta ettekanded (MS PowerPoint). Ettekande pikkus 7-10 min ühe rühma kohta. 1 14.11.2011 · Uurimistöö vormistatakse majandusteaduskonna
täpselt paika pandud. Juba valiku tegemisel hinnatakse töötajate sobivust Selveri meeskonda. Täpsem töötaja valgustamine toimub värbamisel vestlusel otsese juhiga. Juht tutvustab kandidaadile Selveri missiooni ja visiooni, töö elemente ja 8 annab lugeda sisekorra eeskirju, turvanõudeid ning muid töötamise aluseks olevaid dokumente. Materjalid on eesti ja vene keeles. (Tepp 2007) Ettevõtte filosoofiast ja ajaloost tavaliselt pikalt ei räägita, tänu sellele on kohati töötajate informatsioon sellest kust kohast ettevõte on tulnud, veidi hägusem, kui sellest kuhu liigutakse. b. Liitumisvestlus, mis on esimesel tööpäeval toimuv otsese ülemuse ja uustulnuka vaheline vestlus, mille sisuks on nii teave, esmane orientatsioon kui ka väga oluline usalduslikkuse loomine poolte vahel.(Tamberg 2001, 81-82) Ka see osa on Selveris hästi täidetud
Iga teos oli jagatud väiksemateks osadesks. Näiteks: Adiago-Allegro-Adiago-Allegro-Presto. Igal teosel olid need osad erinevad, sellegipoolest ei suutnud mina neid meloodia poolest eristada. Võib-olla ei suutnud ma lihtsalt keskenduda muusikale, kuna ma olin natuke väsinud veidi varem tehtud spordist. Teosed tervikuna tundusid mulle ikka ühesugused. Pillimängijaid oli neli. Üks naine (Reet Sukk), kes oli terve aeg laval ja kolm meest(Taavi-Mats Utt, Egon Välja, Reinut Tepp), kes lugude vahel lahkusid lavalt ja nn "vahetasid üksteist välja". Pillidest olid kontsertil esindatud kolm plokkflööti, barokkoboe, tsello ja klavessiin. Viimane tundus kõige sümpaatsem instrument, kuna selle kõla tundus suhtelistelt mahe ja sobis hästi kokku flöödiga. Lisaks oli klavessiini mängija (Reinut Tepp) kõige ilmekam ja tundus olevat päris äge tegelane (tal oli naljakas habe ka). Kui ma olin esimese loo lõpuni kuulanud, siis ma mõtlesin, et see kontsert kestab
okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID Rääkides töökorraldusest ettevõtte tasandil, siis on personalitöötajatel koostöös juhtidega paljugi ära teha. Vaadates asjaolusid, millest sõltub töö tootlikkus, algab kõik sellest, kas töötaja üldse oskab oma tööd teha. Personalijuht on suuresti seotud ametikohtade loomisega. Ametikohtade kujundamisest algab ka töökorralduse parendamine. (Tepp, M. 2011) Selle tõttu on personalitöötajatel võimalus palju ära teha. Näiteks ametikohtade loomine peaks põhinema töö analüüsil ning alati on õhus mitmeid küsimusi, millele vastused leida enne uue töökoha loomist. Kõige olulisem küsimus on, et kas loodav ametikoht ikka tasub ennast ära ehk kas ta annab ettevõttele juurde piisavalt lisaväärtust. Samuti oluliseks küsimuseks oleks, et kas loodav
Esitage vähemalt kolmest viitest koosnev autori publikatsioonide loetelu, (kujundage kataloogis olevad kirjeandmed nõuetekohasteks bibliograafilisteks viideteks) Perens, A. (2001). Projektijuhtimine. Tallinn: Külim. Perens, A. (1998). Teenuste marketing. Tallinn: Külim. Haak, K., Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse
oodatakse. Tulemusjuhtimise edukaks rakendamiseks on vaja paika seada väike arv keskseid näitajaid, millest peaks lähtuma suuna seadmisel põhitegevustes. Raha ja eesmärgid peavad käima koos, põhiline on ikka see, kui palju kellelegi raha antakse see määrab suurema osa elluviimisest. 7 Kasutatud kirjandus Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K- T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Virovere, A
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Jevgenia Rudenko ERIALAPRAKTIKA Juhendaja: Milvi Tepp Tallinn 2012 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS Erialapraktika üldeesmärgiks on rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996
………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… TÖÖ ANALÜÜSI ROLL PERSONALI PLANEERIMISEL Kogenud personalijuht ja TTÜ õppejõud Milvi Tepp kirjeldab personali planeerimise ja töö analüüsi seoseid järgnevalt : „Olen oma personalijuhi praktikas tähele pannud, et juhid kipuvad iga, ka iseloomult ajutise, lisatöö puhul uut ametikohta looma. Kui vaid hetkeseisu arvestada, võib see vajalik olla, pikemas perspektiivis aga sageli mitte. Nii et mõistlik oleks olemasolevad ametikohad ja töökoormused perioodiliselt üle vaadata. Töökorralduse üks olulisemaid elemente ongi arukas töökohtade ning -koormuste korraldamine
..5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak k äsi män gib bas sinup p e , mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bison o or s e d ühel e pool e ke el erau d a on ne e ditud ühe s u g u s e kõrgu s e g a ke el e d , teis el e pool e aga teistsugu s e kõrgu s e g a , nii et üht nuppu all hoid e s tekib lõõtsa lahti tõm m at e s ja kokku lükate s eri kõrgu s e g a heli. Se d a tüüpi on ka näitek s Tepp o ehk Võru tüüpi lõõtspill. S e e v a stu unison o or s et el lõõtspillidel ei sõltu nupule vastav helikõrgu s lõõtsa liikumis e suuna st
Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis kaheksa katoliku kiriku kogudust, seitse ordut ja Opus Dei. Samuti kuulub Rooma- Katoliku Kiriku Apostellikku Administratuuri alluvusse Ukraina Kreeka-Kartoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas. Katoliku kirik läbi aastasadade Jaan Tepp, teoloog Suured Peetruse katedraali vaskväravad on tänaseks paavst Johannes-Paulus II poolt kinni lükatud. Kristuse sünnipäev ja Püha Aasta selleks korraks läbi saanud. Aasta, mida pühitsetakse iga 33 aasta tagant ja märgib Kristuse iga, on
valmis. KASUTATUD KIRJANDUS Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Doherty, T. L. & Horne T. 2002. Londn. Managing public services - implementing changes: A thoughtful approach to the pratice of management. London: Routledge Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K-T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Virovere, A. (koostaja) 2004. Tallinn. Organisatsiooni käsiraamat. Eesti
edetabelid, atesteeriti spordikohtunikke ning pandi rõhku võistluste korraldamise kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan. Paide Maleva oli Eesti spordiseltside ja klubide pingereas esimese viie hulgas ja seda kuni 1924. aastani, mil asemele moodustati maakondlik spordiselts Järvapojad. 1920. aasta spordisaavutustest oli Johannes Pürni kettaheitetulemus 37.38 Eesti kolmas tagajärg. Häid heitjaid oli tollal ja pisut hiljem teisigi: silma paistis Karl Tepp, kelle kuulitõuke rekordiks jäi 12.68, samuti olid märkimisväärsed Valter Kärdi üle 40- meetrised resultaadid kettaheites. Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980
9. Iga viies unistab ülemuse või kolleegi löömisest // Saldo (2004) veebruar, lk 6 10. Ilison, A. Kaval strateegiaguru Rain Lõhmus // Saldo (2002) november, lk 4-9 11. Ligi pool miljardit krooni magamise eest // Saldo (2004) veebruar, lk 4 12. Maripuu, I. Pingevaba meeleolu meelitab parimaid // Saldo (2003) märts, lk 6-7 13. Meho, K., Raju, M. Sisemine turundus: seest ja pealt kullakarvaline // Saldo (2002) november, lk 34-35 14. Tepp, M. Mis paneb inimesed tööle? // Director (2003) november, lk 20-25 Internetiallikad 15. Cross-training taas tulemas [WWW] https://www.olympia.ee/est/may/ 16. CV-online kodulehekülg [WWW] http://www.cv.ee/a-z/index.php? what=pr&show_id=25465 17. Harju Maavalitsuse kodulehekülg [WWW] http://www.harju.ee/in.php? GID=5&SID=123&MID=496 33
tee 3-354 620 3961 Marko Saag Akad.tee 3-380 620 4005 Merle Küttim Akad. tee 3-370 620 3971 Merle Tambur Akad.tee 3-363 620 3973 Merli Reidolf Akad.tee 3-370 620 3971 Mihails Rodins Akad.tee 3-256 Mihhail Kikkas Akad.tee 3-230 620 4109 Mike Franz Wahl Akad.tee 3-363 620 3957 Milvi Tepp Akad.tee 3-367 620 3957 Monika Nevalainen Akad.tee 3-248 620 3940 Monika Nikitina-Kalamäe Akad.tee 3-382 620 4001 Natalia Karotom Akad.tee 3-238 620 4107 Natalja Gurvitš Akad.tee 3-378 620 4007 Natalja Nekrassova Akad.tee 3-236 620 4117 Olev Raudsepp Akad.tee 3-454 620 4071 Oliver Licht Akad
Marina Järvis Akad.tee 3-354 620 3961 Marko Saag Akad.tee 3-380 620 4005 Merle Küttim Akad. tee 3-370 620 3971 Merle Tambur Akad.tee 3-363 620 3973 Merli Reidolf Akad.tee 3-370 620 3971 Mihails Rodins Akad.tee 3-256 Mihhail Kikkas Akad.tee 3-230 620 4109 Mike Franz Wahl Akad.tee 3-363 620 3957 Milvi Tepp Akad.tee 3-367 620 3957 Monika Nevalainen Akad.tee 3-248 620 3940 Monika Nikitina-Kalamäe Akad.tee 3-382 620 4001 Natalia Karotom Akad.tee 3-238 620 4107 Natalja Gurvits Akad.tee 3-378 620 4007 Natalja Nekrassova Akad.tee 3-236 620 4117 Olev Raudsepp Akad.tee 3-454 620 4071 Oliver Licht Akad.tee 3-133 620 3943
annaabi.ee 
