Eestisse jõudsid väntorelid sarnaselt teiste välismaiste muusikariistadega, koos rändmuusikute ja loomuliku kultuurisuhtluse läbi. Muuseumis on ka eraldi ruum eesti rahvuspillidele. Seal võib näha moldpilli, mis on ühe keelega keelpill, mida mängitakse poognaga. Samuti võib seal näha ka sukusarve, mis on tühjaks tehtud sarvest puhkpill. Veel on seal väljas ka lõõtspill, kõige kuulsaim lõõtspilli mängija on A. Tepo. Mulle meeldis Teatri- ja Muusikamuuseum väga. See oli palju huvitavam ja põnevam kui ma algselt arvasin. Giidi jutt oli väga huvitav, kuid samas ka lihtsasti kuulatav. Külastaksin Teatri- ja Muusikamuuseumi veel.
Sarasate teosed.Teosed pärinevad 18-19 sajandist.Ettekantakse need teosed väike vormis. Esinejad olid väga sügavmõttelised ja nad panid oma hinge muusikasse.Kõla oli enamasti väga pehme,võimasjõuline vahelduvalt kuri ja hirmutav ning samas lõbus ja rahulik. Alfred Scnittke ,,Süit vanas stiilis"puhul oli dünaamiaka oli vaheldusrikas.Algas pigem vaikselt ja seejärel valjenes ja hakkas siis jälle tasanema.Muidu oli tepo kiirenv ja rütm oli sujuv. Johannes Brahmsi Sonaat viiulile ja klaverile nr-2A-duur,op.100oli väga lüüriline ja päikseline.Dünaamika oli vaheldusrikas ja vali,vahepeal oli nagu unelaul. Cesar Francki Sonaat viiulile ja klaverile A-duur on nõtke rütmi ja järskude modulatsioonidega teos. See teos räägib oma lugu ja seda on kuulda eriti hästi kõlast ja samuti ka dünaamikast.alguses on kõla ja dünaamika mõlemad tasased ja vahepeal muutuvad jõuliseks ja lõpped jällegi
annaabi.ee 
