Astrid Reinla “Teofrastus”
korter. Teofrastus hüppas kord aknast alla, sest ta soovis väga õue uudistama minna. Esmalt läks
ta prügikasti sööma ja pärast seda suundus ta poodi, mis meelitas teda erinevate lõhnadega.
Tänaval hakkasid lapsed teda loopima lumepallidega ja Teofrastus ei leidnud enam koduteed.
Lõpuks jõudis Teofrastus metsa ja leidis ühe varjualuse, kus ta oli terve öö. Ta rändas edasi kuni
üks poiss ta enda juurde võttis. Poisi isa ei lubanud kassi endale jätta. Nad andsid Teofrastusele
piima, kuid talle ei meeldinud see, sest see oli külm. Ta jõi piima ära ja läks edasi. Teofrastus
läks ühte sooja keldrisse, kuid sinna tuli koristaja, kes hakkas Teofrastust lumelabidaga peksma.
Kass oli väga nõrk, vigastatud, väsinud ja näljane. Kui kõuts ärkas, oli ta kioskis. Inimesed
ostsid ajalehti ja Teofrastus kuulis perenaise häält. Perenaine palus kioskimüüjalt näha kassi, kes
oli kioskisse ära eksinud. See oligi Teofrastus