MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Sendorid II aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed (nimi, kood, õpperühm): 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Labori läbiviimiseks kasutasime NI ELVISmx II laiendusplaati Mechatronics Sensor Trainer. Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm,
ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele veel omakorda kaalupommid, kuidas hõõrdetegur sõltub erisurvest ja liikumiskiirusest. Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil: = , kus hõõrdetegur. - keskmine hõõrdejõud töökäigul. - keskmine hõõrdejõud laua tühikäigul. - materjali ja lisaraskuste raskusjõud. Tabeli viimases lahtris ,,Keskmine" on märgitud hõõrde jõu keskmine takistus. Tabel 1. Hõõrdetegur
3)täiturseadmed-saadud signaali põhjal korrigeerivad tegevust. Andurid:kõige levinumad andurid töötavad elektritakistuse-,mahtuvuse või induktiivsuse muutumise teel või neis tekitatakse elektromotoorjõud mehaanilise,akustilise,soojuse,magneetilise või optilise mõjutuse tõttu.(generaatorandurid) Reostaatandur:tema üheks elemendiks on voolualas olev reostaat. Selle muutusi reguleerib galvanometer. Kasut bensiininäidukul. Joonis1, Joonis2 Tensoandur reageerib rõhule;õhuke paberileht, mille peal on eenikesed vaskjuhtmed. Kui rõhuda peale, siis takistus muutub. Saab ära kasutada rõhu muutust. 1)õhuke paber,2)ühendusjuhtmed,3)peenikesed vaskjuhtmed.Joonis3 Induktiivandurid:toimub induktiivsuse muutmine. Kui me muudame magnetahela õhuvahet, siis sellega muutub induktiivsus ja muutub ka induktiivne takistus. Takistuse muutus põhjustab voolutugevuse muutust. Joonis4.XL=2*3,14fy. I=UL/XL Mahtuvusandurid: C=ES/d [SJ] Xe=1/2ntc.Joonis5
elektrisignaaliks. Takistustensoanduri töö rajaneb metalltraadi, kile või fooliumi takistuse olenevusel deformatsioonist (pikenemisel takistus suureneb, lühenemisel väheneb). See tähendab, et takistus R suureneb või väheneb mingi ΔR võrra. Staatiline karakteristik takistustensoanduril on sõltuvus ΔR = f (Δl), kus Δl on tensoanduri deformatsioon. Kuna takistustensoanduri deformatsioon on proportsionaalne mehaanilisele pingele P, mis on detaili pinnal, kuhu tensoandur paigaldatud on, siis see määrab ka staatilise karakteristiku ΔR = f(P): Takistustensoandur algtakistus on väga suur – mitusada oomi. Suhteline tundlikkus arvutatakse valemist η = ΔR/R/Δl/l. Konstantaani puhul on see 1,9 – 2,1. Takistustensoandurite kasutamise puhul tuleb arvesse võtta, et nad mõõdavad pingeid ainult baasalal l. Ehituselt on takistustensoandur konstantaanist, nikli või molübdeenisulamist, legeeritud nikroomist vms
45 Mõõtemuundur Mõõtemuundur on mõõtevahend, mis väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse signaali. Mõõtemuundurid jagunevad tavaliselt vahe-, edastus- ja mastaabimuunduriteks. Mõõtemuundur on väga harva esinev mõõtevahend. Tavaliselt kuulub ta mõõteriistade, seadmete, komplekside või süsteemide koosseisu, nagu näiteks termopaar, voolutrafo, tensoandur, PH-elektrood jne. 46.Edastusmõõtevahend Edastusmõõtevahend on kaudväljundseadisega mõõtevahend, nagu mõõtevõimendi, mikroprotsessor, mastaabimuundur jms. teise mõõtevahendi, -seadme või süsteemi mõõteahela koosseisus. Edastusmõõtevahendi ülesanne on muundada vastava signaali kujul olev mõõteinfo teiste omadustega mõõtesignaaliks ja edastada see väljundseadiseni või kaugedastusmõõtevahendini, kusjuures info mõõtesuueuse kohta peab jääma üheselt ja
annaabi.ee 
