suur. Kõrged puuvillahinnad tõid plantaatoritele suurt tulu. Põhjas olid farmid, kus kasutati farmeri enda ja tema perekonna tööjõudu, orje ei peetud. Tööstus oli lõunas vähearenenud. Põhjaosariigid olid tööstuslikult rohkem arenenud. Seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust. b) Milline seadusmuudatus maksude valdkonnas, mis Inglismaal tehti oma kolooniate majandamiseks, oli Sinu hinnangul kõige enam koloonia arengut piiravam? Tempelmaksuseadus, sest see puudutas kõiki ja tekitas palju kära. 1766. parlament tühistas tempelmaksuseaduse, leevendas suhkruseadust, kuid lisas tolliseadusesse lõigu, millega kinnitati parlamendi õigust otsustada ,,mistahes" kolooniasse puutuv küsimus. See piiras kolooniatel teha ükskõik, mis otsuseid. Seega neil polnud mingit iseseisvust. c) Kas kodusõda oleks saanud mõnede poliitiliste otsustega ära hoida? Kui Lõuna oleks olnud nõus orjandusest loobuma.
Alates 1619. aastast hakati Ameerikasse sisse vedama Aafrikast toodud neegerorje, keda kasutati tööjõuna eriti lõunaosariikides Riigivõim ja omavalitsus: Kuningas andis koloonia mõnele kompaniile või üksikisikule Kõrgem võim kuulus Inglise (hiljem Briti) kuningale Kolonistid moodustasid omavalitsusi Moodustusid seadusandlikud kogud Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased
lubanud mujale riikidesse oma kaupu müüa ja ka Inglismaale pidi neid müüma madala hinnaga. 11. USA tekkimine ja riigi konstitutsioon a) B. Franklin Asumaade vabastamise eestvedaja ja hankis abi Prantsusmaalt. b) T. Jefferson Kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Oli usa president. Keelas orjade sisseveo USA-sse. c) G. Washington Esimene USA president. d) J. Madison Kirjutas uue konstitutsiooni. e) Tempelmaksuseadus Maks mis kehtestati ajalehtedele ja kõikidele ametlikele kirjadele. f) Iseseisvusdeklaratsioon Kuulutas 13 Ameerika osariiki iseseisvaks. g) Iseseisvussõda Sõda inglaste vastu vabastamaks asumaid. 12. Teadus a) Galileo Galilei Teadlane ja astronoom kes avastas et maa tiirleb ja et ei ole universumi keskus. Avastas päikese plekid. Ta põletati tuleriidal. b) Isaac Newton Kravitatsiooniseaduste ja energia jäävusseaduste looja.
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodusta...
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
- Inglismaalt väljasaadetud kriminaalkurjategijad - Alates 1619. toodi sisse neegerorje Põhjused, miks suutsid kolonistid indiaanlased hävitada: - Moraali hävitamine alkoholiga - Vingem relvastus - Polnud ühtset riiki · 13 kolooniat 2,5 miljonit valget kolonisti · 1764. a uuendatakse suhkruseadust (Br.), kolonistidel keelati osta odavat suhkrut Hollandist jm.. · 1765. a tempelmaksuseadus kõikidele dokumentidele tuli peale osta tempel. · 1773. a nn Bostoni teejoomine loobiti teepakid merre. Mässu katse! Vastasseis süvenes veelgi! · 1775 1783. a Iseseisvussõda; Pr. aitas ameeriklasi, varitsemine, lahkrivi SuurBr. kaotas. · 1776. a Lexingtoni lahing, sündis Ameerika lipp · 4. Juuli 1776. Iseseisvusdeklaratsioon Jefferson (valgustaja), Franklin (valgustaja, äike=elekter, esimene orjusevastaline selts) · 1783
Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas nende kaugus, nad asusid kaugel ookeani taga ja kuningavõimul oli raske neid ohjata. Kuid mida rohkem asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine just Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli-ja maksupoliitika. Seoses sellega võeti 1765. aastal vastu tempelmaksuseadus, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele ametlikele dokumentidele. Ameerika põlisasukateks olid indiaanlased, kes jagunesid paljudesse hõimudesse. Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku abi. Vaatamata sellele suhtus enamik valgeid indiaanlastesse üleolevalt. Neilt võeti maa ära või osteti väga odava hinna eest, kuna tol ajal ei mõistnud indiaanlased maa väärtust. Nii puhkesidki juba pea kokkupõrked
See kohustus anti välja parlamendi seadusega. ..* Keelati asumine lääne poole, sest nende alade hõivamine ei tohiks toimuda ühe korraga, vaid aeglaselt, sest seal elasid indiaanlased taheti hoiduda suurtest konfliktidest valgete ja indiaanlaste vahel. ..* Kolooniate haldamis ja kaitsekulutused olid suurenenud, seetõttu nende kulude katmises pidid Inglismaa arvates osalema ka kolooniad. Järelikult tuli neilt nõuda rohkem makse. Näiteks tekitas probleeme tempelmaksuseadus spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele (nt koolitunnistuse kättesaamiseks paberil pidi maksma). See küll tühistati mõne aja pärast, kuid ometigi rõhutas parlament, et temal on õigus kolooniaid maksustada. Veel üks näida on suhkruseadus Inglismaa lubas Ameerikasse suhkrut sisse vedada ainult Inglismaa valdustest (kuigi Prantsusmaa valdustest oleks see odavam ja kiirem olnud). Tekkis salakaubandus,
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil Seitsmeaastase sõja tulemused. (Kõige rohkem kolooniaid olid Prantsusmaal- Kanada ja Uus-Pr.maa alad) Seitsemaastane sõda, kui sõda, mis lõi Ameerika Ühendriigid. Inglise kolooniate iseteadvus- ja seisvus kasvas märgatavalt. London vaatas Ameerikale ikka, kui koloniaalalale. 1760- tüli ümberasumise õiguse üle.-> Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalati piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 „Bostoni veresaun”, Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja „Bostoni teejoomine”). 1763 Pontiac’i ülestõus- inglimaa ei tahtnud rohkem konflikte indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
