E.A.Poe poeetika
Poe'd huvitas
ainult esteetika mitte moraal ja tõepärasus. Tedaei huvitanud inimest ümbritsev
keskkond vaid inimese siseilm. Tema tegelased ei ole elavad inimesed vaid
koondkujud ettekujutatud maailmast. Kõik tema muutuvad olude sunnil koletisteks,
kes on võimelised sooritama ebainimlikke tegusid. Tema novellid on kõik lõpuni
kurvad. See kurbus kandub üle ka tegelastele, sest enamasti on nad üksikud ja
meeleheitel keda maailmaasjad ei huvita. Temategelased kannatavad olemasolu
tõestuseks. Kuigi nad seda ise ei aima. Nad püüavad end tõestada pahategudega,
et end elavana tunda. Olla korralik, see on patt. Seepärast nad ei võitle enda eest
vaid lasevad asjadel kulgeda omasoodu, nii nagu on määratud. Tema räigeimaks
mõtteks oli, et PARIM MIDA INIMESELE VÕIB SOOVIDA ON ÜLDSE MITTE
SÜNDIDA. Ta selgitas seda lauset niimoodi: filosoofia püüab inimest sundida
vaatama asjadelekui omadustele, millega tema tahe võib nõustuda
annaabi.ee 
