TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal päl...
Quot homines, tot sententiae. Nii palju inimesi, nii palju arvamusi See ütlus kehtib elus kõigi valdkondade kohta. Igal inimesel võib olla oma arvamus. Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka loodusfilosoofid algaine üle. Thalese arvates oli selleks VESI, Anaximandros pidas algaineks APEIRONIT, ehk lõpmatust ning Anaximenes määratles algainet kui ÕHKU. On selgelt näha, et igal inimesel on mõtlemisvabadus, nende kolme filosoofi arvamused isegi ei sarnane omavahel, kuid kõik suudavad oma väited lahti seletada. Kui tuua näiteid tänapäevast, siis kehtib Eesti V...
Hirm olla mina ise Inimene on aegade algusest mõtisklenud selle üle, mis on tema olemise põhjus. Küllap on igaüks vähemalt korra mõeldud, kes ma olen ja miks ma olen. Need küsimused toovad esile keerulise diskussiooni iseendaga ning nõuavad sügavat enesesse vaatamist. Ma kardan asju, mis on keerulised või raskesti saavutatavad, seetõttu väldin iga päev väga meisterlikult neile küsimustele vastuste leidmist. Iseendaks jäämine on keeruline, sest kõigepealt peab välja selgitama, kes see 'mina' ikkagi on. Tuleb märgata erinevust olemisel ja omamisel, mille vahelised jooned on meie kultuuris tuhmunud. Romain Rolland on öelnud: "Mida vähem mul on, seda enam ma olen." Inimesed unustavad ära, et 'mina' ei ole kallis meik ja välimus ega ka kõige uuem elektroonikavidin, mida nii uhkelt kaaskondlastele eksponeeritakse. Tuleb mõista, mis on 'mina'. See on minu isiksus: mõtted, tunded, arvamused ja ideed. Need...
Inimene on saladus Põhineb Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistusel" Ütlust "Inimene on saladus" võib mõista mitut moodi, näiteks nii, et inimene on salapärane ning teda "lahti harutada" on keeruline. Samas saab mõelda ka nii, et kuna inimesel on saladusi, siis on ka tema saladus. Maailmas on üle 7 miljardi inimese ja sama palju on ka erinevaid iseloome. Kuid Lev Tolstoi on kunagi maininud, et inimese iseloomuomadused on ja jäävad kõik samadeks, kuid erinevad üksteisest oma sügavuse ja suutlikkuse poolest. Ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista, see eest luuakse endil arvamused teistest kaaslastest ja tuginetakse neile, püüdes aru saada inimeste käitumise põhjustest. Inimene on terve oma olemusega suur müsteerium ja raske on mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Fjodor Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" on suu...
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Üllar Piir 11.B klass Hendrik Visnapuu ,,Amores" Referaat Rapla 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................3 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST.....................................................................4 3. LOOMINGUTEE ALGUS..............................................................................4 4. KOGUMIK ,,AMORES".................................................................................5 5. KRIITIKA/ARVAMUSED.................................................................
Tõde-absoluutne või suhteline ? Määrates tõde absoluutseks või suhteliseks, peame teadma, mis on üldse tõde. Enne, kui hakata vaidlema, kas see või teine nähtus eksisteerib, tuleks see nähtus defineerida ja arvan, et tõel ei ole ühtset definitsiooni, sest defineerijate arvamused lahknevad, siis võib ehk järeldada, et tõde polegi olemas. Oscar Wilde on öelnud, et tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne ning juudi vanasõna ütleb, et tõde on kõige kindlam vale. Mulle endale meeldib tsitaat tõde on vale, millele pole veel jälile saadud. Võin arvata, et osa tõest on kokku lepitud, kuna ei ole leitud lahendust. Igal inimesel on tekkinud omad tõed, omad uskumused. Kui üks ütleb, et jumal on olemas, vaidleb teine vastu, sest tema on õppinud uskuma vastupidist. Rääkides siis absoluutsest või suhtelisest tõest, tuleb tõdeda, et kõik sõltub vaatenurgast. Enamik inimesi siiski arvab, et absoluutset tõde pole olema...
Tallinna Polütehnikumi Energeetika osakond Raivo Seppo ,,Vaikne pesake" Referaat Töö koostaja: Ardo Eesalu AA-16 Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2017 Sisukord Autor....................................................................................................................... 3 Loomingud........................................................................................................... 3 Teose probleemid................................................................................................... 4 Teose tegelased...................................................................................................... 5 Arvamused............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus..................................................
Levinumad arusaamad hüpnoosist Tatjana Kruglova 2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõh...
Iga inimene on isiksus! Iga inimene on teiste jaoks omamoodi müsteerium-ka oma kõige lähedasemate mõtteist ja tunnetest on tihti väga raske aru saada. On võimatu lahata seda, mis toimub teiste peas, millised on tegelikult nende arvamused ja kas nad räägivad tõesti seda, mida mõtlevad. Iga inimese sisemaailm erineb teistest,samuti erinevad teistest ka tema iseloom ja elufilosoofia. Salapärased oleme enda jaoks ka tihti me ise, sest oma sügavaimaid hingesaladusi on meil endalgi pea võimatu täielikult tõlgendada. See tähendab, et igal inimesel on isiksus. Sõna isiksus mõistetakse väga erinevalt. Kõik teavad, et inimesed ei ole ühesugused. Mõned on hästi aktiivsed, teised sõbralikud ja kolmandad naeratavad hästi palju. Isiksus tähistab midagi sellist, mis on omane ainult erakordsetele inimestele. Tavaliselt arvatakse, et isiksus on midagi sellist mis paistab välja. Kuid tegelikult isik...
Klientide ootused ja vajadused. *Maslon vajaduste hierarhia: - eneseaustuse vajadus tuvastus vajadus ühtekuuluvus vajadus turvatunde vajadus fisioloogilised vajadused. *Kliendil on kahte liiki vajadusi olemas- 1) olemasolevaid vajadused- mida klient tunnistab ja suudab väljendada. 2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess: - kliendil otsuste tekkimine on keerukas protsess, milles avaldavad mõju: - kliendist endast teistest inimestest ettevõtte tegevusest tingitud mõjurid. *Kliendist tingitud mõjurid: - senised kogemused samalaadsete teenuste kasutamisest. hinnangud seniste kogemustele hoiakud vajadused- soovid laetu,õpitu,meedia sh internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja...
Renessanssi kirjandus. Renessanss oli tugevalt seotud antiigiga. Algselt kasutati terminit vaid üksikute nähtuste iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Reness...
Tallinna Polütehnikum Elar Meister SA-15 Hirm Heiki Vilep Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Ülevaade autorist.............................................................................................................................4 Haridus...................................................................................................................................4 Ühiskondlikud organisatsioonid............................................................................................4 Keeleoskus.............................................................................................................................4 Ülevaade raamatust..................................................................................
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses te...
Süüdistuskõne Kalevipojale Tere kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Täna ma tahan esitada süüdistuskõne Kalevipojale. Kalevipoega küll peetakse Eesti eeposeks, ning Kalevipoeg peaks olema kui eeskuju, kuid miks on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoo...
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnud...
Kutse-eetika, väärtused, head tavad ja ärisaladus IT valdkonnas Eetika ja Kutse-eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega Kutse-eetika on olemuselt rakenduseetika ning selle all peetakse silmas teatud kutsealal tegutsevate isikute eetikat Väärtused On ühiskonnas arvamused heast ja halvast omadusest, mida hinnates inimesed juhinduvad valikute tegemisel ning otsuste langetamisel On veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate tagajärgede või käitumisviisidega, on konkreetsetes olukordades püsivad, suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi Head tavad IT valdkonnas Ametlik valvegraafik, administraatori öörahu Eetika, kokkulepped: tööandja mobiiltelefon; kättesaadavus vabal ajal; isiklikud asjad ja tööaeg; ...
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule h...
August Kitzberg ,,Kauka jumal" o Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. o Teose zanrimääraja Näidend ,,Kauka jumal" on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See käsitleb elulisi teemasid ning pühendub inimeste psühholoogiale ja käitumisele. Üldisel...
Kas armastus saab tappa ? Sajandite jooksul on kindlasti inimeste mõttemaailmas tiirelnud küsimus, kas armastus saab tappa. Minul tuleneb sellest ka teine küsimus, mis see armastus üldse on. Filosoofid, mõttetargad ja teised inimesed on otsinud nendele küsimustele igalt poolt vastuseid. Kas nad on selle juba leidnud? Mis arvan mina, mis on armastus ja kas armastus saab tappa armastatuid? Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatpidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest ning sellepärast on väga raske üheselt ning ammendavalt seda defineerida. Olen kuulnud ning uurinud, et paljud arvavad, et see on mitmetahuline nähtus, side. Armastus võib väljenduda mitmeti, nagu näiteks tunnetes, mõtetes, käitumises ja hoiakutes. Enamikes keeltes puudub üldse sõna ,,armastus". Näiteks handi keeles ...
Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus neg...
Lugejauurimus Uurimuse eesmärgiks oli küsitleda kolme eri põlvkonda kuuluvat inimest ning saada teada nende lugemiseelistuste kohta ning neid omavahel võrrelda. Mina küsitlesin enda nooremat õde, isa ja vanaema. Esmalt küsitlesin oma õde : (nimi), 8.a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raa...
Kas on kerge olla noor? Raske öelda, sest inimeste arvamused on erinevad. Osad räägivad, et see oli ilusaim aeg nende elus, teised jälle, et mitte. Aga mis on õigupoolest noorus? Lihtsalt mingi ajajärk inimese elus? Seda küll, kuid kindlasti midagi enamat. See on aeg enne täiskasvanuks saamist, kus inimene õpib katse-eksituse meetodil suhteid looma ja enda tegude eest vastutama. Neil, kes arvavad, et noorus on ilus ja kerge aeg, on kindlasti õigus. Noorik võib (tavaliselt), kas üksi või siis sõpradega, minna kuhu tahab. Kui ta koju tuleb, ootab mõni kallis inimene teda ja pakub sooja toitu. Tema eest hoolitsetakse. Samuti saab ta taskuraha eest osta, mida tahab, või ostavad vanemad talle ise. Täiskasvanutel sellist elu ei ole. Nad peavad tihtipeale rasket tööd tegema. Ka ei ole vale öelda, et noor olla on raske, sest nemadki teevad mõnes mõttes tööd. Tõustakse varakult, et 4-8 tundi päevas koolis olla. Koolis võib juhtuda pahandusi õpet...
EESTI SPORT Kool: Tallinna Paekaare Gümnaasium Autor: Jekaterina Gusseva Klass: 9 A klass EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, ...
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati...
Eesti maksupoliitika kas vajab muutusi? Ühel lumisel talvepäeval, kui kõik usinad Eesti töömesilased endale leiba teenisid, küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased igas vanuses rahakasutajatelt ja leivasööjatelt, mida nemad arvavad meie riigi maksupoliitikast. Üldiselt ollakse praeguse majanduskorraldusega rahul ning muutusi ei soovita, sest kui jutt käib maksude muutmisest, siis neid üldjuhul tõstetakse, nagu tõdes teemaga hästi kursis olev 28-aastane noormees. Praeguse maksupoliitika plussidena toodi välja ka selle stabiilsust ning küllaltki suurt vabadust ning mugavust ettevõtjatele. Tegime juttu ka astmelisest tulumaksust, mis viimaste Riigikogu valimiste aegu meediast tihedalt läbi käis. Arvamused jagunesid laias laastus võrdselt pooleks. See, mida arvati, sõltus peamiselt inimeste majanduslikust taustast, informeeritusest ning usaldusest oma riigi vastu. Riigiam...
Tähis Sari Säilitusaeg Juurdepääsupiirang 7-1 Riigikontrolli Alaline Avalik majandusaasta aruanded 7-4 Lepingud AK/avalik 7-5 Arved 7a. Maj. A. lõpust Avalik 7-13 Aruanded AK riigiasutustele 7-18 Kirjavahetus 5 a. Avalik muudes finantsküsimustes 1. Lahendatud paberdokumente hoitakse registraatorites, kiirköitjates, mappides või muudes ümbristes (edaspidi toimik), mille seljale või kaanele märgitakse asutuse dokumentide loetelus vastavale dokumendisarjale ...
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes arm...
Minu käitumine konfliktis Oli konflikt politseiga. Minu tahtmised ja soovid olid, et ma pääseksin kuidagi ilma trahvita. Ma mõtlesin, et kuidas ma trahvi makstud saan nii , et vanemad teada ei saaks. Konflikt lõppes sellega, et ma ei saanud trahvi vaid sain hoiatuse. Tavaliselt rõhutan seda milles oleme ühte meelt mitte seda milles meie arvamused lahknevad ja otsin kompromissi. Kui olen piisavalt jonnakas, saavutan alati selle, mida tahan, kuid püüan vaidluses kaaslase tundeid mitte riivata. Püüan vältida ebameeldivusi, teen väikesi järeleandmisi, et teist lõpuks ikkagi ületada. Esmalt teen kindlaks, millised on kõik teised seisukohad ja siis teen suuri jõupingutusi, et oma seisukohta kaitsta. Kui vaidlus läheb ägedaks, püüan kaaslast rahustada, sest kõige olulisem on säilitada head suhted. Teatan teistele oma seisukoha ja küsin mida arvavad nemad. Püüan alati hoida häid suhteid. Üritan panna teisi minu seisukohta ...
Konfliktide põhjusi peres Konflikt on indiviidide huvide ning inimestevaheline vastuolu. Vastuolude allikaid on palju. Vastuolusid tekitavad tihti inimeste eriarvamused. Ka kõige lähedasemate inimeste arvamused ei pruugi alati kokku langeda. Kui tekib viha ja mõistmatus, siis hakatakse seda välja valama, mis võib aga põhjustada teisel inimesel samasuguseid tundeid: viha ja mõistmatust. Konfliktideni viivad emotsionaalsed kokkupõrked. Inimeste erinevus väljendub ka eesmärkides. Inimese soovid ei saa alati kattuda teiste tahtmistega. Pingete põhjuseks võib saada ka rolliülesannete täitmata jätmine. Korralikult toimuvas peres on ülesanded kõikide vahel jaotatud ja aktsepteeritud. Peres võib tekitada pingeid ka võimujaotus. Näiteks võib lapse murdeeas esineda momente, kus ta pü...
Kas isiksus on sotsiaalsete suhete summa? Kui inimene sünnib, siis ei tea ta esialgu mitte midagi. Ta hakkab kasvama ja arenema ning isiksuseks saama. Ta areneb tänu keskkonnale tema ümber ja vanematele. Perekond mõjutab väikest last kõige rohkem. Ta elab nendega koguaeg koos ja lapsepõlv möödub nende keskel. Tänu lapsepõlvele tekivad tal erinevad väärtushinnangud ja muutub käitumine. Hiljem lisanduvad sõbrannad ja sõbrad ning koolikaaslased. Kui laps on kooli läinud siis isiksuse kujunemise ülesanne on laskunud ka koolile, vanemad ei pea enam kogu tööd ära tegema. Kui laps kooli läheb hakkab ta looma uusi suhteid, mis võivad olla ta elu pöördepunktiks. Koos klassikaaslastega areneb isiksus täielikult välja, on loodud erinevad väärtushinnangud, mida hiljem hakatakse arendama ja muutma. Kui on aeg kooli lõpetamiseks, siis peaks inimesel isiksus olema täielikult välja kujunenud. Tal on omad seisukohad ja põhimõtted....
Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“ ilmumise järgselt. Esimene retsen...
Väljaotsa Jaan kurjategija või ohver? Jaan oli kindlasti ohver. Ta jäi elu hammasrataste vahele ja püüdis sealt ausalt välja tulla, aga see ei õnnestunud ja kuna ema ja õed-vennad olid näljas ei leidnud ta muud valikut, kui pöörduda kuritegelikule teele. Jaan oli kõige rohkem teiste arvamuse ohver. Ta oli teiste arvamustest väga kergesti mõjutatav. Ta ei tahtnud võta Annilt midagi vastu kui tüdruk seda pakkus, sest tal oli häbi, et ta on nii vaene, et ei suuda oma enese perekonda ära toita. Ta kartis, et inimesed saavad teada ja arvavad temast halvasti, aga ma arvan, et ta kartis ka, et Anni arvab temast halvasti, kui ta pakutu vastu võtab. Talle mõjus rängalt inimeste arvamus, sest ei usutud et ta on aus mees ja ei peta ega varasta. Ta oli alati aus mees olnud ja võib-olla inimeste arvamused lükkasid samuti teda varguse poole. Milleks siis aus olla kui keegi seda niikuinii ei usu. Vaesus polnu...
VÄÄRTUSED • Väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. • Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. • Väärtuste näol on leitud telg, mille ümber kultuuris iseloomulikud uskumused, sümbolid, normid ja käitumisviisid koonduvad ning mille alusel on võimalik erinevaid kultuure omavahel võrrelda. ÜHISKOND JA VÄÄRTUSED • Ühiskondlikud väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, ...
Kui võrrelda inimest teiste elusorganismidega, siis paneb hämmastama, kui suur tema võimakus on. Ta on loomade kõrval nagu tulnukas, kes tundub olevat saadetud siia kuskilt mujalt. Inimene on väga müstiline oma olemusega, keda ei mõisteta tervenisti veel siiani, aga see on ka loomulik, sest keegi ei näe täielikult inimese sisse. Inimest ja tema loomust on huvitav näha Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus". See paneb sügavalt mõtlema, kes me siiski oleme ning millised on meie kõige väärtuslikumad omadused. Selles raamatus on kajastatud väga palju erinevaid isikuid, kellel kõigil on oma isikupära ja saladused. Kõiki tegelaste käitumised on erinevates olukordades on omapärased, aga see ongi see, mis teeb nad eriliseks. On ka märgatav, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda kummalisemaks tema iseloom muutub. Üks silmapaistvamaid tegelasi selles teoses on Raskolnikov, kes pidas rasket võitlust oma sisemaailmaga. T...
Reeli-Mai Valge 11L Arutlus (’’Hamlet’’, ’’Don Quijote’’) Kangelaslikkus – võideldes iseendiga Kangelaslikkus – arvamused jagunevad mitmeks leheks laiali. Kangelased võivad olla need, kes on võimelised saama oma eluraskustest üle või kellel on tung iga hinna eest teisi teenida või hoopis see, kes näeb lootust ka kõige tumedamatel perioodidel. Minu jaoks on kangelased need, kes teevad peaaegu kõik selleks, et õiglus valitseks siin maailmas samal ajal inimestele mitte kätte makstes. Lisaksin veel fakti, et taolised, kes teavad, et isegi kui nende teguviis toob tähelepanu, siis seda tavaliselt ei otsita. Hamlet ihkas kättemaksu oma isa tapjale, kelleks osutus viimase vend ja kaasosaliseks Hamleti ema. See võis kindlasti k...
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht. Harvey õpetaja Hieronymus Fabriciuse tegi olulise avastuse teel vereringe mõistmiseni, ta avastas veeniklapid, aga mõistis valesti nende eesmärki - ta oletas, et nad on vere voolamise aeglustamiseks. Väikese...
Kuidas saada õndsaks Tänapäeval kiire elutempoga paljud ei mõtlegi, mis neist pärast surma saab, kas lähevad põrgusse või taevasse. Mõned seovad õndsaks saamist kristluse või muu usuga, aga pigem on see heaolusaamine. Tänapäeva taevasse saamise arusaamad on palju teist sugusemad kui paar põlvkonda tagasi, nii on aru saada ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" teosest ja tänapäeva õpetuste erinevusega. Tihti räägitakse, et vaimust vaene inimene saab õndsaks. Tammsaare raamatust ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" saab selgelt aru, et Kaval-Ants ei teadnud õigest mida ta tahab. Mingil määral tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära. Ta õpetab Vanapaganale, et õndsaks saamise kunst on Eesti rahva au ja kuulsuse nimel ennast orjastamine ning muidugi isamaa-armastusest, mille all mõtles ta oma õigustele ja eesõigu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad,...
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu. Huntingtonil ol...
Sünteetiline bioloogia Millega tegeleb sünteetiline bioloogia? Kõige üldisemalt öeldes püüab see modifitseerida elusorganisme nõnda, et nendest või nende osadest saaks ehitada omamoodi seadmeid just nagu ehitatakse televiisoreid mikrokiipidest. Kitsamas mõistes tegeleb sünteetiline bioloogia selliste elusorganismide loomisega, mille sarnaseid pole siinkandis enne nähtud. See pole enam geenimuundamine, see on elumuundamine. GMO ja sünteetiline bioloogia Kui GMOd luuakse nõnda, et asendatakse mõni üksik geen uuega, siis sünteetiline bioloogia manipuleerib pakettidega, asendades rakus terveid organelle või luues uusi süntosoome (organellide kogumeid), et nende abil ensüüme valmistada. GMOl on räägitud, et muundamisega rikutakse ära eellas taimed ja need võivad seetõttu väljasurra, sünteetilise bioloogia puhul seda ohtu pole organismil puudub eellane. Või õieti on olemas, aga see asub arvutis. Craig Vente...
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Alois Podhajsky tsitaat: On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Igas koolis on olemas erineva iseloomuga õpetajaid, kellel on nii häid kui ka halbu iseloomuomadusi. On karme, sõbralikke, lahkeid, abivalimis, noori, vanu jne. Igal õpetajal on aga oma õpetamis stiil. Mõni õpetaja teeb õpilaste elu väga raskeks ning mõned just väga lihtsaks. Ma arvan, et igal õpilasel on oma lemmik õp...
Milliseid reaktsioone võib kaasa tuua lapse homoseksuaalsuse tunnistamine oma perekonnaliikmetele? Noorele endale kui ka pereliikmetele, eriti vanematele võib osutuda nö kapist välja tulek väga üllatavaks ja psühholoogiliselt raskeks protsessiks. Perekonnas võivad toimuda mitmed muutused, mõningal juhul on need positiivsemad, millega on nenditud, et perekonnas on omavahelised suhted muutunud lähedasemaks. Kuid halvimal juhul võivad olla tagajärjed vägagi negatiivsed või suurte lahkarvamuste tekitajateks ning olla isegi perekonna purunemise põhjuseks. Vanemate reaktsioonid võivad olla kindlasti äärmuslikumad kui näiteks teistel pereliikmetel (st õed ja vennad, sugulased). Uuringutega on tehtud kindlaks, et poisslaste homoseksuaalsuse tunnistamine isale on märgatavalt raskem ning nende reaktsioon on negatiivne ja võib ulatuda isegi vägivallani. Vastupidiselt ema või vendade- õdede arvamusele, kes suudavad olu...
Kuidas maandada stressi? Levinud müüt alkohol kui stressi leevendaja. Oma igapäevaelus puutume kokku erinevate olukordadega. Mõned neist muudavad meid rõõmsaks, kuid mõned närviliseks ja kurvaks. Kui aga kokku puutuda ebameeldivate olukordadega igapäevaselt, toob see kaasa stressi. Stress tuleneb oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis seda põhjustab. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Kuidas vabaneda stressist? Enamus inimesi arvab, et stressist on võimalik vabaneda vaid siis, kui tarbida alkoholi. Ku...
Arutlus Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis - kool või kodu? Igal aastal astub Eestis esimesse klassi tuhandeid õpilasi täis ootusärevust, uudishimu ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha peal lõppebki vanemate poolne kasvatus ja lapse suunamise ning arenemise võtavad üle õpetajad ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena areneb välja juba õige varakult, lausa enne kooliiga. Seega võiks sellest väitest järeldada, et kooli jõudes pole enam midagi kasvatada ega arendada, kogu töö, olgu see hea või kesine, on juba vanemate poolt tehtud. Mõnes mõttes olen ma sellega nõus, sest olles veidike analüüsinud oma tuttavate ning sõprade koduseid olukordi ja kõrvutade...
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuh...
,,Keisri hullu" analüüs ,,Keisri Hullu" fenomen peitu selles, et romaan on kirjutatud päevikuna. Tegevust kirjeldatakse päevaraamatule omases formaadis, kus tekst on jagatud kuupäevade kaupa erinevateks osadeks. See tähendab seda, et romaan on kirjutatud kõvaltvaatajate silme läbi. Kui oleksime päeviku pidaja asemel, analüüsiksime võib-olla toimunut teisiti ja romaani mõte tõenäoliselt muutuks. Seepärast eristub romaan teistest ja seda võib pidada ,,Keisri hullu" omapäraks. Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. Timol valutab süda kogu maailmas toimuva pärast. Kross on kasutanud palju aja...
Pariisi rahukonverents Peale 1. Maailmasõda soovisid võidujoovastuses Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Selleks loodi Pariisi rahukonverents, kus tehti kõigile riikidele rahulepingud. Loomulikult olid rahutingimused Saksamaale karmimad, sest nemad ,,kaotasid" sõjas. Pariisi rahukonverents toimus esimest korda 18. Jaanuar 1919 aastal. See kuupäev oli täpselt valitud, sest samal päeval 48 aastat tagasi oli loodud Saksa keisririik. Konverentsil oli 70 osavõtjat, kes esindasid võitjariike ja nende liitlasi, sõjas mitteosalenud, ning uusi tekkinud riike. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud. Algul arutati rahulepingu tingimusi suure kümne, ehk USA, Suurbritannia, Prantusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajate vahel. Hiljem asendus see suure neliku nõupidamisega, kuhu kuulusid USA president Wilson, Prantsusmaa peaminister Clemenceau, Suurbritannia peaminister Lloyd George...
LENDAS ÜLE KÄOPESA KEN KESEY Mirjami Uutela 12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla SISUKOKKUVÕTE • Vaimuhaigla hall ja tavapärane elu • Tööfarmist saabub McMurphy • Elu on pea peale pööratud • Patsientide huvitavad seiklused • Põgenemiskatse • Ootamatu lõpp LEMMIKTEGELANE • Randle Patrick McMurphy • 35-aastane • Julge, otsekohene, teistest erinev, valju, enesekindel, viisakas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
