Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika
elektromagnet kiirgust ja suunab viimase kas inimsilma või mõnesse muusse vastuvõtjasse.
19. Saj keskpaigani oli ainuke registreeriv vahend inimsilm ning kõik vaatlused tehti läbi
teleskoobi vahetult silmaga. Rahvas nimetab teleskoopi ka pikksilmaks. Fotograafia ning
mitmesuguste elektroonsete vastuvõtjate tulekuga on vaatleja-astronoomi vahetu kontakt
teleskoobiga ühe vähenenud. Nüüdisaegne teleskoop on keerukas instrument , kus kasutatakse
palju tipptehnoloogiat.
Et valmistada suuri teleskoobipeegleid mis poleks liiga rasked, selleks on kaks lahendust:
Esimesel juhul tehakse peegel küll paks, kuid mitte täisklaasist vaid kärgstruktuuriga.
Peamine peegelduv kiht on ühtlane klaasikiht, ülejäänud osa on aga poorne. See vähendab
oluliselt kogumassi, kuid peab olema nii tugev, et ei tekiks läbipaindeid ja peegli kuju säiliks
igas teleskoobi asendis.
Teisel juhul tehakse peegel üpris õhuke, kuid selle tagakülg varustatakse vastavate
annaabi.ee 
