Kosmograafia referaat "Eestlasest leiutaja ja astro-optik Bernhard Schmidt´i elu ja tegevus
taevast mitmed seda tüüpi teleskoobid. Kuid kuulsa optilise süsteemi autor ise on jõudnud oma
elutee lõppu. 1. detsembril 1935. aastal sureb Bernhard Voldemar Schmidt Hamburgi hospidalis
raske haiguse tulemusena. Ta on maetud Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale ning
tema hauakivil on sõnad, mis teda kõige paremini iseloomustavad: Per aspera ad astra ( lad k
"Läbi raskuste tähtede poole").
2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse
2. 1 Schmidt´i kaamera
Tema suurim panus teleskoobiehitusse on 1930. a leiutatud suure vaateväljaga koomavaba (ilma
kujutise radiaalse venituseta) teleskoobisüsteem ehk Schmidti kaamera (Lisa 3). Eelmise sajandi
algupoolel tõusis päevakorda uue ülevaate saamine kogu taevast selle pildistamise teel ning
atlaste koostamine. Tolle aja parimad teleskoobid olid küll head üksikobjektide uurimiseks oma
suure lahutusvõime poolest, kuid väga väikese kasutatava vaatlusnurgaga. Väikese vaateväljaga
annaabi.ee 
