(2) Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop Astronoomiline tehnika on viimastel aastatel kiirelt arenemas. Uus revolutsioon on toimumas ka teleskoobiehituses. Juba on valminud/valmimas 8-, 10- ja 16-meetrised maapealsed teleskoobid, mis on õhukese peegliga, koosnevad mitmest segmendist või on liitteleskoobid, ning on üsnagi keerukate kujutise häiritusi kompenseerivate süsteemidega (nn. aktiiv- ja adaptiivoptika). Vaatlemine satelliitidelt seab teleskoobiehitusele aga veelgi karmimad nõudmised. 1990. a. alates on 2,4-meetrine Hubble'i teleskoop (HST) olnud juhtiv (optiline) kosmoseteleskoop. NASA planeerib (kava järgi 2009. a.) orbiidile saata veelgi suurema segmentidest koosneva 6-meetrise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi NGST (Next Generation Space Telescope) üleslennutamine. Kogu observatoorium on alles kavandamisjärgus ja joonisel on üks mitmest esitatud kavandist. Ka ajakava muutub arvatavasti veel korduvalt
infrapunases piirkonnas. Astronoomiline tehnika on viimastel aastatel kiirelt arenemas. Uus revolutsioon on toimumas ka teleskoobiehituses. Juba on valminud/valmimas 8-, 10- ja 16-meetrised maapealsed teleskoobid, mis on õhukese peegliga, koosnevad mitmest segmendist või on liitteleskoobid, ning on üsnagi keerukate kujutise häiritusi kompenseerivate süsteemidega (nn. aktiiv- ja adaptiivoptika). Vaatlemine satelliitidelt seab teleskoobiehitusele aga veelgi karmimad nõudmised. 1990. a. alates on 2,4-meetrine Hubble'i teleskoop olnud juhtiv optiline kosmoseteleskoop. NASA saatis 2009.aastal orbiidile veelgi suurema segmentidest koosneva 6-meetrise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi NGST (Next Generation Space Telescope). Kogu observatoorium on alles kavandamisjärgus ja joonisel on üks mitmest esitatud kavandist. Ka ajakava muutub arvatavasti veel korduvalt. Uued teleskoobid on kavandatud juba uudsema tehnoloogia järgi
annaabi.ee 
