Et rõnga asend maailmaruumis ei muutu, planeet ise aga liigub ümber Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt. Kuna teda siis näha ei ole, peab ta olema “õhuke ja tasapinnaline” - nagu paberileht Loomulikult huvitas uurijaid, mida see ketas endast kujutab ja kui paks on see “õhuke” tegelikult. Saturn asub hirmuäratavalt kaugel - kümme korda kaugemal kui Päike ja poole kaugemal kui Jupiter. 18. sajandi tuntuim astronoom ja teleskoobiehitaja W. Herschel julges pakkuda paksuseks “mitte rohkem, kui 300 miili”. Rõnga kadumine iga 15 aasta tagant ongi ainus võimalus tema paksuse määramiseks. 19. sajandil jõuti 40 miilini, 1908.a. anti paksuseks 13 miili, 1966.a. 2.4 km, 1980.a. 1.1+/-0.3 km. Et Saturni telg seisab niisama kindlalt, kui Maa omagi, liigub lõikejoon koos Saturniga piki viimase orbiiti, säilitades seejuures oma suunda. Iga 14 aasta tagant tuleb see joon Maa orbiidi sisse. Saturn liigub aeglasemalt kui Maa (9
Et rõnga asend maailmaruumis ei muutu, planeet ise aga liigub ümber Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt. Kuna teda siis näha ei ole, peab ta olema "õhuke ja tasapinnaline" - nagu paberileht Loomulikult huvitas uurijaid, mida see ketas endast kujutab ja kui paks on see "õhuke" tegelikult. Saturn asub hirmuäratavalt kaugel - kümme korda kaugemal kui Päike ja poole kaugemal kui Jupiter. 18. sajandi tuntuim astronoom ja teleskoobiehitaja W. Herschel julges pakkuda paksuseks "mitte rohkem, kui 300 miili". Rõnga kadumine iga 15 aasta tagant ongi ainus võimalus tema paksuse määramiseks. 19. sajandil jõuti 40 miilini, 1908.a. anti paksuseks 13 miili, 1966.a. 2.4 km, 1980.a. 1.1+/-0.3 km. Et Saturni telg seisab niisama kindlalt, kui Maa omagi, liigub lõikejoon koos Saturniga piki viimase orbiiti, säilitades seejuures oma suunda. Iga 14 aasta tagant tuleb see joon Maa orbiidi sisse. Saturn liigub aeglasemalt kui Maa (9
annaabi.ee 
