Loomafüsioloogia eksami kordamisküsimused
käsklusi.
Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis.
Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures
osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa
medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus,
mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st
säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist.
Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin
ajukoore.
3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus.
Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja
jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid.
Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid,
ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees.