"tekstuuridena" - 1 õppematerjal

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

Sagedamini esineb seda peeneteralistes (mergel, aleuroliit) või biokeemilistes (kriit) setendites. (1) Eraldi vaadeldakse kihipinna tekstuure. Katkestuspinnad kujunevad settimise katkemise ajal ja peegeldavad katkestuse vältel toimunud sündmusi. Kihipinnal saab eraldada veel lainetuse ja tuule tegevusel kujunenud virgmärke ning kuivalõhesid ja organismide elutegevuse jälgi. Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad. (1), (8) 5.5. Settekivimite levik Eestis Peamised settekivimid Eestis on lubjakivid (Pilt 3), liivakivid ja savikivimid. Lubjakivid koos teiste karbonaatkivimitega moodustavad lasundi, mis on kuni 500 m paks. Selle all lamavad liivakivid, aleuroliidid ja savikivimid. Pärnu-Põltsamaa- Mustvee joonest lõuna poole katavad karbonaatkivimeid punased-kollased Devoni liivakivid. Nende põhiliste kivimtüüpide kõrval levivad Eestis ka konglomeraadid,