RAHAPADA · Lool on määratud algus ning lõpp. Loo alguses kirjeldatakse Ado Näpsi kodu ja ümbruskonda. Tähelepanu on ka pööratud aastaajale ning ilmale. Loo lõpus on probleem lahendatud. Auahne ametnik Hunt, kes leidis Ado raha võltsimas sureb plahvatuse tagajärjel ning Ado võib jätkata oma toimingutega, justkui midagi poleks juhtunud. · Tegutsemiskoht on tekstiruum. Tegevus toimub pidevalt Ado kodu õuel ja sees ning lõppes külateel, mis oli Ado aknast piisavalt nähtav. · Sündmused on süzeelised. Tekstil on olemas põhimõte. Ametnik tahab, et Ado ta sisse laseks, et teda vahistada saaks. Ado on hirmul ja ei soovi, et teda haisaarele saadetakse, sest kui ametnik seda lubab, siis nii ka läheb. · Tegelased on lahtises ruumis. Nad liiguvad ja tekitavad sündmusi. Hunt on
tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega. TEGEVUSKOHT ehk tekstiruum On olemas rumisuhete keel, millel on kirjanduslikus tekstis uus tähendus. Nt ülal = avarus, elu, vaimsus, armastus All = surm, kurjus, asine maailm Maa sees elavad sageli kurjad jõud või maa all, maapinna lähedal on miski, mis on kurb, halb, madal. Suletud ruum- nt maja, aed, linn, kodumaa Avatud ruum nt õu, võõras maa, linnatänav Nende ruumide tähendus võib teoses muutuda. Tekstiruumi tunnuseks on PIIR. See on nähtav või nähtamatu takistus, mida tavalistes oludes ei
annaabi.ee 
