IX klass II grupp Kordamine kontrolltööks Tõmba õigele vastusevariandile (õigetele vastusevariantidele) joon alla (märgista ära ning siis näiteks klahvikombinatsioon Ctrl + U) Näide Õpin järgmisel reedel toimuvaks kontrolltööks a) natuke b) vähe c) piisavalt Valmis ülesanne salvesta nimega Eesnimi_kordamine.doc ning saada see mulle aadressile [email protected]; ekirja teemaks sisesta eesnimi ja tänane kuupäev. 1) Kirja rasvaseks muutmiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 2) Kursiivkirja (kiri on kaldu) tööriistanuppu: a) b) c) d) 3) Kui on soov kirjavärvi muuta, siis peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 4) Teksti markeerimiseks (helestamiseks) peab klõpsama tööriistanu...
2. Et leheküljenumbrid algaksid kolmandalt lehekülgedelt numbriga kolm e sissejuhatuse leheküljelt. Vaata näidet. Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 3 2.1. Selleks mine oma töö teisele leheküljele ja lisa sektsiooni katkestus, mis näitab millisest dokumendi osast tahad teistmoodi vormindust. Keeruline ja segane . Tee täpselt nii nagu järgmiselt kirjas on. Tekstikursor pane teise leheküljele e sisukorra lõppu vilkuma, siis vali: Insert > Break > Next page st ma tahan, et uus vormindus algab järgmiselt leheküljelt. 2.2. Nüüd pane tekstikursor vilkuma kolmandale leheküljele. 2.3. Vali View > Header and Footer , ilmub aken (vt allpool). 2.4. Vali, kas tahad leheküljenumbri lisada päisesse või jalusesse. 2.5. Seejärel vajutad et katkestada ühendus lõplikult eelmise sektsiooniga. 2.6
oluline ja korvata lugejani mitte jõudev miimika ja intonatsioon, hõlbustada võõrsõnade leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule kujundatakse sõna või lõik, mille peal tekstikursor parajasti asub. Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl;
oleva tähe kustutamiseks aga Delete'i. Sõna, lause või lõigu kustutamiseks tuleb see kõigepealt ära märkida. 5. Kustuta üleliigsed tähed ja muuda järgnev tekst punaseks: See on ligu esimene rida. Iga sna vahel käib üks tühik. Kirjavahemärgi ette ei panda tühikut, tühik pannakse selle järele. Kui sna ei mahu reale, vahetab arvuti ise rida. Teksti sisestamine ja toimetamine toimub sealt, kus asub tekstikursor (vilkuv püstkriips). Ligu lpetab vajutus enter klahvile. 6. Suurenda pealkirja tähesuurust kaheksateistkümnele punktile. 7. Kirjuta sulgude sisse oma nimi kaldkirjas. Minu nimi on (AlvaroMati Viilver).
Allmärkus ehk joonealune märkus (footnote) on viide, väike selgitus või kommentaar lehe (teksti) allservas, millele viitab tekstis olev märk või number. Lõpumärkus (endnote) paikneb dokumendi või jaotise (nt peatü- ki) lõpus. Kui lisada või kustutada mõni märkustest, nummerda- takse ülejäänud märkused ümber; ka lehekülg kujundatakse vas- tavalt märkus(t)e suurus(t)ele ümber. Joonealuse või lõpumärkuse lisamiseks tuleb kas viidatav sõna märkida või tekstikursor viia sinna (sõna lõppu), kuhu peab tu- lema märkuse number või märk, seejärel valida Viited Lisa allmärkus (ReferencesInsert Footnote) või valida samast vahekaardist Allmärkused (Footnotes)1. Ripploendist Allmärkused (Footnote) avanevas dialoogaknas (vt kõrvalolevat joonist) valida esmalt asukoht, kas tegu on all- märkusega (Footnote), kas lehe lõppu (bottom of page) või lõ- pumärkusega (Endnote). Edasi numbrivorming ja selle algus. On
Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Pildid tekstitöös Kõige lihtsam viis pilti dokumenti lisada on kopeerimise teel. Kui oled internetist või oma arvutist leidnud sobiva pildi, siis tee selle peal parem hiireklõps ja vali käsk Kopeeri pilt (ingl. Copy Image) ning seejärel vii tekstikursor dokumendis kohta, kuhu tahad pildi panna, ja anna käsk pildi kleepimiseks (kas parema hiireklõpsuga avanevast hüpikmenüüst või klahvi- kombinatsiooniga Ctrl+V). Teine viis pildi lisamiseks on menüükäsuga Lisa > Pilt > Failist… (ingl. Insert > Picture > From File…). Äsja lisatud pilt on kohe aktiivne (sellest saab aru nurkades ja külgedel olevata mustade ruudukeste järgi), aga hiljem saab seda vajadusel aktiivseks teha ühe hiireklõpsuga pildi peal.
kogusega), palgaandmed (nime, töötunni, palgamäära ja makstava tasuga), või muud. Tulemus peaks olema midagi sarnast kõrvaloleval pildil olevaga. 2. Lisa mingi mingi tekst vormindamata kujul, ning vorminda seda nii, et oleks vähemalt 2 lõiku. Lisa kummalegi lõigule süvisinitsiaal, kusjuures esimesel lõigul olgu see veerisel ja 4 rea kõrgune ning teisel süvistatud ja 2 rea kõrgune. 3. Vii tekstikursor dokumendi lõppu ning tekita uus rida. Vorminda tekst alates teksti- kursorist veergudesse (nagu ajalehes) ning lisa siis kummassegi veergu üks lõik teksti. PS! Seda on võimalik teha ka vastupidises järjekorras: esmalt lisada tekst (vähemalt 2 lõiku) ja siis viies kursor õigesse kohta, vormindada tekst veergudesse. Vihje: teist lõiku saab viia teise veergu veerupiiri (ingl. Column break) abil. 4
esilehe numbrit (ingl. Show number on first page). Reeglina kirjalike tööde puhul lisatakse leheküljenumbrit mitte alates teisest leheküljest vaid alles kolmandast või koguni neljandast. Siin tuleb appi võtta sektsioonipiir (sellest oli juttu loengumaterjalis „Sissejuhatus“): 1. lisa leheküljenumbrid Lisa > Leheküljenumbrid…; 2. vali kus soovid seda näidata – reeglina all paremas nurgas; 3. vajuta OK; 4. vii tekstikursor lehekülje lõppu, mis eelneb esimesele nummerdatavale lehele – vali menüükäsk Lisa > Piir… (ingl. Inser > Break) ning vali sektsioonipiiri tüübiks Pidev (ingl. Continous); 5. vajuta OK; 6. nüüd tee topeltklõps esimese nummerdatava lehe jalusel (avaneb tööriistariba Päis ja jalus ehk ingl. Header and Footer); 7. tekkinud tööriistaribal leia üles nupp Lingi eelmisega (ingl. Link to Previous); 8
2) Paragraph styles lõigustiilid mõjutavad terve lõigu vormindust; vaikimisi seadistatud lõigustiili nimetatakse Normal'iks; 3) Table styles tabelistiilid mõjutavad tabelite vormindust; 4) List styles loendistiilid mõjutavad nummerdatud loendite ja täpploendite vormindust. Writer'is on viit tüüpi stiile : 1) Paragraph styles lõigustiilid, mille kasutamiseks pole vaja lõiku märkistada, vaid piisab sellest, kui muudetava lõigu sees paikneb tekstikursor; 2) Character styles märgistiilid, mille kasutamiseks peab muudetavad tähed, sõnad või pikemad tekstiosad ära märgistama; 3) Frame styles paneelistiilid, mille abil on võimalik kujundada paneele (tekstikaste) ja graafikat; 4) Page styles leheküljestiilid, mille abil kujundatakse lehekülje vormindust (lehekülje suurust, servasid, tausta jne); 5) List styles loendistiilide abil kujundatakse nummerdatud loendeid ja täpploendeid Tebeltöötlus
saab kuustutada tabeli sisu). Andmete sisestamine tabelisse Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse, tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming. Et liikuda järgmisse veergu või ritta, tuleb kasutada samuti hiirt, nooleklahve või tabulaatorit. (Tabulaatoriga on võimalik lisada ka tabelile viimast rida. Selleks peab tekstikursor olema viimases lahtris). Tabelis on võimalik teha ka tabelitöötluses MS Excel tuntud tabeliarvutusi valides menüü- käsku Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula; sellest mõnes järgmises tunnis lähemalt) või kasutades lühikäsku klaviatuurilt F2 (tundub, et MS Office 2003 seda ei toeta). Teksti kirjutamine enne tabelit. Kui tabel on dokumendi alguses, ei ole ühtegi nähtavat viisi teksti trükkimiseks enne tabelit. Trikk seisneb selles, et tuleb kursor asetada esimesse lahtrisse
Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik Matemaatilised valemid ja joonistus Valemite sisestamiseks tuleb tekstikursor viia kohta, kuhu soovid valem tekstis paigutada, seejärel tuleb menüükäsuga Lisa > Objekt… (ingl. Insert > Object…) avanevas dialoogi- aknas vahelehel Loo uus (ingl. Create New) olevast loendist valida Microsoft Equation 3.0 ja klõpsata nupul OK. Word’i menüüriba asendub võrrandiredaktori menüüribaga ning kuva- takse valemikast ja võrrandiredaktori nupuriba (dialoogikastis; teised Word’i tööriistaread
Liigendusvaade (ingl. Outline) – dokumendi asemel kuvatakse struktuur, mis saadakse dokumendi jaotamisel pealkirjastiilide järgi peatükkideks, alapeatükkideks jne. Liigendusvaates käib töö dokumendi struktuuriga, kui detailselt dokumenti näidata, vahetada peatükkide järjestust jne. Dokumendis liikumine Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal – seal, kus vilgub tekstikursor (sümbol „|“). Tekstikursori liigutamiseks on järgmised võimalused: teha vajalikus kohas hiireklõps; nooleklahvid – viib kursori ühe sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale; -2- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Home – viib kursori rea algusesse; End – viib kursori rea lõppu;
TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE) 10 DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11 KIRJA KUJUNDAMINE 11
erinevaid vormindusreegleid, mida saab rakendada tekstile laadi rakendamisega. Pealkirjalaadid nagu Heading 1, Heading 2 jne on välja toodud vahekaardi Home rühma Styles all. Laadid on enamasti lõigulaadid. Kõik võimalikud laadid kuvatakse Styles dialoogiboksikäiviti abil. Avaneb Styles aken, millest saab valida vajaliku laadi. Kui libistada kursor stiilil nimele, siis kuvatakse selle laadi sisu. Kui klikkida laadi nimel, siis rakendatakse laadi lõigule, milles paikneb tekstikursor. 11 Teksti vasakule joondamine (Left) tekitab teksti, mille vasak serv on sirge, parem aga vaba sakiline nagu sellel lõigul siin. Kuna tekstiredaktor ei lisa omalt poolt tühikuid, jääb selline tekst ühtlase tihedusega. Vasakule joondamine on eriti sobiv kitsaste veerutekstide korral. Sellist paigutust tuleks kindlasti kasutada ka punktitud või nummerdatud teksti korral.
Nüüd näiteks jääb pesasse alles ainult "7". Andmete kustutamine ja parandamine Enne kui töö lõplikult valmis on, enne seda tuleb ikka teha mitmesuguseid täiendusi ja parandusi. Neid võimalikke parandusi saab jagada päris mitmesse gruppi. · Kui kirjutasid teksti ja koheselt märkasid viga, siis saad viimase(d) tähe(d) kustutada Backspace klahviga. See toimib muidugi juhul, kui tekstikursor veel lahtris vilgub ehk sa ei ole lahtri sisestuse kinnitamiseks Enter või nooleklahvidele vajutanud. · Viimase(d) toimingu(d) saad tagasi võtta klõpsates nupule. Sama töö teeb ära ka klahvikombinatsioon Ctrl+Z Mida aga teha, kui avastad palju hiljem vea ja soovid seda parandada? Mõned võimalikud lahendused: · Vahel on lihtsam mitte hakatagi parandama, vaid kirjutada lahtrisse hoopis päris uus sisu. Pane tähele, kui
annaabi.ee 
