Jupiter (referaat)
Kiirgus kasvas veelgi. Kui
kosmoselaev oli 131 400 km kaugusel pinnast, pommitati teda juba inimelule 500
kordselt surmava kiirgusdoosiga; üritus oli kindlalt läbi kukkunud.
Siis, kui kõik tundus olevat kadunud, langes kiirgusnivoo ja Pioneeri instrumendid
rahunesid keset kõrgelt laetud osakeste tormi. Teada saadi, et mitte ainult
magnetväli pole Jupiterile omane vaid näiteks energiabilansis on ta isepäine ega
tugine üksnes Päikesele. Nii palju tekkimisaegset jääksoojust on ta sisemuses, et ta
väljastab kaks korda rohkem energiat, kui saab Päikeselt.
Elanud üle intensiivse kiirituse, jätkas Pioneer tööd, mille üheks olulisemaks osaks
oli pildistamine. Amestsentrisse saabuvad vilkuvad televisioonipildid tähistasid
teaduslikku avastust esimest põgusat pilku gaashiiule. Pilvevööndid keerlesid
vaatajate silmade ees, märkides hiiglasliku kiirelt pöörleva gaasikera igimuutlikke
ilmakujundeid