30. laiustel troposfääri ülapiiril liikuv õhk laskub, tekitades selles piirkonnas kõrgrõhuala. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad. · Kuidas liigub õhk (tõuseb või langeb) kõrg- ja madalrõhualadel? Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril
5. Haiguste klassifikatsioon- Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused).Etioloogia- arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi ja tekketegureid. Välised ja seesmised haiguspõhjused on etioloogilised tegurid. Patogeenes- õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga.Tunnused- subjektiivne kaebus: valu, jõuetus, nõrkus jne; objektiivne leid: temperatuur, köha, hemoglobiini langus 6. Haiguste diagnoosimine (printsiibid, meetodid)- Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva