Odüsseia
Homerose luule pole monotoonne või piiratud, seda ei keele
ega tegevuse puhul. Vastupidiselt on tema luuletused jätnud hoopis ammendamatu ohtruse
mulje.
Teose esimese osa, ehk esimesest kuni kaheteistkümnenda lauluni, on kreeka keelest eesti
keelde tõlkinud Anna Öpik. Kogu eepose on kreeka keelest tõlkinud ning järelsõna lisanud
August Annist, seda kahes jaos ning Eesti Riikliku Kirjastuse läbi. Lisaks sellele on Ervin
Roos koostanud teosest sisulise, kunstikriitilise ja tekkeloomulise analüüsi.
„Odüsseia“ põhjal luuakse tänapäevalgi erinevaid filme, lühijutte, poeeme, muinasjutte,
näidendeid jne. See on teos, mis vaatamata uutele ning värsketele lugudele ei ole siiani
unustustehõlma vajunud. „Odüsseia“ põhiline panus tänapäeva lõunamaade kultuuri on olnud
selle viis anda edasi kunagisi väärtusi. Tänu antud teosele teavad inimesed, mida austasid ja
pidasid oluliseks nende kunagised esivanemad.