Jood esineb kilpnäärmes ja kui seda piisavalt toidust ei saa võib tekkida kipnäärme haigus. Tuntumad argielus on klooriühendid(keedusool, soolhape ja kloorilubi) Kasutatakse ka mitmesuguseid kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid nii lahustina(kloroform CHCl jt), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina jne. Fluoriplast ehk Teflon kasutatakse keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamsieks jm. · · · · · · · Kalkogeenid · Kalkogeenid kuuluvad VIA rühma ja tähtsamad neist on Hapnik ja Väävel. On suht tugevate mittemetalliliste odaustega kuid jäävad elektornegatiivsuselt alla halogeenidele. Nende tavaliseks o.a-ks on II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii).
Laser- ja LED- printereid nimetatakse ka lehe(külg) printeriteks, kus lehepoogna sisu talletamiseks vajatakse üsna suuri mälumahtusid (vähemalt 1 MB). Uuemates nn. Windowsi GDI printerites kasutatakse selleks põhiarvuti enda mäluseadet. gasugune väljaprint rajaneb punktide tekitamisel paberile. Kui kirjamärk on määratletud kontuurjoonte või pilt (jooni) joonte algus-, lõpp- ka keskpunktide abil, siis tuleb need kujundid muuta punktideks. Seda protseduuri nimetatakse rastri tekitamsieks (rasterdamiseks). Printeri draiver on programm, mis tegelikult rasterdab prinditava lehekülje. Arvutipordilt saabub printerile info prinditava punkti asukohast ja värvusest. Seda meetodit nimetatakse ka tarkvaraliseks RIP-iks (rastriprotsessoriks). Programmiline rasterdamine on seda kiirem, mida suurem on personaalarvuti jõudlus ja tema mäluressurss. Kui rasterdamine toimub nn. taustprogrammina, siis see programm, millest prinditakse, vabaneb mne sekundiga