Keravälk
kergemate elementide aatomid ning need tekitavad plasma. Kõrgel temperatuuril peab gaas
täielikult ioniseeruma. Kapitsa näitas, et sobiva välise energia allika olemas olemise korra on
võimalik kuuma plasmakera piisavalt pikaajaline eksisteerimine ja terimiline isoleerumine
ümbritsevast keskkonnast. Keravälk ei süüta alati kergesti süttivaid aineid tema läheduses [7].
Selle juures on väga oluline roll ümbritseval maastikul, mis võib tekistada soodsaid tingimusi
resonantsiks, mille tulemusena neelab plasma elektromagnetilisi laineid. Kapitsa teooria aitab
seletada, miks keravälgu läbimõõt on suhteliselt püsiv ja miks see just sedasi liigub nagu inimesed
on täheldanud. Elektromagnetlained peaksid keravälgu tekitamiseks olema umbes 40-70 cm
pikkused. Ahela teket seletatakse teooria järgi elektromagnetlainete inferentsiga, lõhkemist aga