M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Natuke maad meist ees liikus
määratu suur parv; võttis aega, kuni sellest mööda jõudsirrfe. Parvel oli neli pikka aeru
kummaski otsas; järeldasime sellest, et see kandis vististi umbes kolmekümmend meest.
Parvel oli viis
298
suurt vigvami, üksteisest tükk maad eemal; keskel oli lahtine laagrituli ja otstes kõrged
lipuvardad. Oli kangesti tore parv. Oleks suur asi olnud sihukesel parvel parvepoisiks olla.
Ujusime suurde jõekääru; taevas läks pilve ja öö muutus teitsaseks. Jõgi oli väga lai,
mõlemal kaldal kasvas tugev palgimets nagu müür; vaevalt kunagi nägime ses lagedat
kohta või valgust. Rääkisime Cairost ja olime uudishimulikud, kas tunneme ta ara, kui sinna
jõuame. Ütlesin, et arvatavasti ei tunne, sest olin kuulnud, et seal oli kõigest umbes, tosin
maju. Ja kui need on valgustamata, kuidas me siis teame, et möödume linnast? Jim ütles,
et kui sealkaks suurt jõge kokku voolavad, siis pidi see näha olema. Aga ma ütlesin, et