Erisus ja ühtsus religioonis
eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade
on uskumused muutunud.
On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud
sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha
ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja
müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad
maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja
nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja
mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada
kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk
usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi
(monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja
kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel
uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja
inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes