Kristjan Jaak Peterson
Petersoni trükkimata käsikirja leidis aastal1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem
Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja
mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983
mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa.
Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja
selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Tema teismelisea
huvideks polnud puude otsas ronimine ega lutsu viskamine, vaid raamatud ja
lugemine.
17-aastasel noorukil oli äng küsida:
Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
1999. aasta 11. veebruaril, 177 aastat pärast eesti keelele tulevikku kuulutanud
luuletaja lahkumist, võttis Eesti riigikogu Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi
algatusel vastu otsuse tähistada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva, 14. märtsi, meie
emakeele päevana.