kahe võimaliku reegli abil: 1° maatriksi A mingile reavektorile liidetakse mingi arvu kordne maatriksi A mingi teine reavektor; 2° maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi nullist erineva arvuga. Üleminekut maatriksilt A maatriksile B mingi ridade elementaarteisendusega tähistatakse A B, kusjuures sageli näidatakse parema jälgitavuse huvides teisendatava rea kõrval ka tehtav teisendus. Analoogselt defineeritakse antud maatriksi veergude elementaarteisendused. Tehtav teisendus märgitakse vastava veeru all või kohal.
4. Juhtelemendi leidmine. Juhtelement asub juhtrea ja juhtveeru ristumiskohal. 5. Uue tabeli väärtuste arvutamine ehk uue lubatava lahendi leidmine toimub simpleksteisendustega, mille aluseks on Gauss-Jordani elimineerimisvõte. Selleks: * kõik juhtrea elemendid jagatakse juhtelemendiga, mille tulemusena uues tabelis juhtelement saab väärtuseks +1 ; * ülejäänud ridadele liidetakse teisendatava rea juhtveerus asuva kordaja vastandarvuga korrutatud juhtrida. Uues simplekstabelis varem valitud juhtveeru kõik elemendid peale juhtelemendi (see on +1) muutuvad nullideks ning see veerg on muutunud ühikveeruks ehk vastav tundmatu baasitundmatuks. Lahendid: 24. Need tundmatud, mille veerud ei ole ühikveerud, on baasivälised ehk vabad tundmatud ja nad võrduvad nullidega, baasitundmatute väärtused asuvad vabaliikmete veerus
annaabi.ee 
