Praktikum nr 3. Juhendaja: dotsent Mart Saarna Tallinn TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli: · Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta.
muutmiseks peab rakendama suurt jõudu. Plasti ei saa selleks ju kasutada, kuna tema talub palju väiksemat jõudu. Järeldada saab ka seda, et kui valida risti- või pikikiudu komposiitmaterjali vahel, siis on mõistlikum valik ristikiudu, kui eelistatakse pigem natukene tugevamat ja vastupidavamat materjali. Löökpaindeteim Löökpaindeteimi katse puhul kasutasime kahte erinevat marki teraseid C45 ja S355. Teimikute soone tüübid olid kõigil V tüüpi, mis tähendab, et soon on profiilinurgaga 45° ja sügavus 2 mm. Kusjuures, kokku oli neli katsekeha, mõlemast margist kaks, millest üks oli -50°C ja teine toatemperatuuril. Tabelit vaadates oli purustustöö suurem S355 margi puhul. Toatemperatuuril 198 J ja -50°C juures 140 J. C45 puhul oli toatemperatuuril purustustöö 6,5 J ning -50°C juures 2,42 J. Purunemispind oli S355 puhul tuhm ja kiuline, ning C45 puhul täpiline ja läikiv.
südamikus on ainult mõni ühik väiksem, kui pinnal. Joonis näitab, et legeerterase korral, mis on kaks korda suurem kui süsinikterasest, on detailis kõvadus südamikus on 42 HRC, õhemas süsinikterases aga ainult 27 HRC. Läbikarastuvuse kvantitatiivseks hindamiseks kasutatakse suurus, mida nimetatakse kriitiliseks diameetriks (critical diameter) Dkr s.o. läbimõõt, mille korral antud karastuskeskkonnas detail karastub läbini. Joonisel on toodud eriläbimõõduga teimikute karastusügavus nende karastamisel vees või õlis. Karastatud ja karastamata tsoonide jaotus teimikutes näitab, et igal karastuskeskkonnal on oma maksimaalne ristlõige, mis karastub tervikuna, kusjuures Dkr vees on suurem, kui Dkr õlis, sest vesi jahutab intensiivsem. Läbikarastuvus on tähtis terase näitaja. Täieliku läbikarastavuse korral terase mehaanilised omadused detaili ristlõiges on
annaabi.ee 
