Eriti multikultuurses ühiskonnas. Tähtis on teistest kultuurist lugupidamine ning suhtlus vahendite sobiv kasutamine. Selles töös tahan oma kogemuste abil vaadelda sellist probleemi nagu pöördsõna valimine eestlaste ja venelastega suhtlusel. Küll me teame, et Eestis elab palju venelasi ning eestlaste ja venelaste kultuurid mingil määral on ikkagi erinevad. Kuid aga sellises nö multikultuurses ühiskonnas peavad säilima traditisioonid ja lugupidamine. Tahan keskenduda sinatamise ja teietamise teemal, kuna minu jaoks see teema on aktuaalne ja mitu korda on probleeme tekitanud. Oma elus olen elanud nii venelaste kui ka eestlaste seas ning kultuuridevaheline erinevus just suhtluskäitumise küsimuses on ilmselge. Vene keskkonna eest võtame Ida-Virumaad ja eesti Tartumaad.
,,homme", ,,ülehomme", ,,järgmisel nädalal" ja nii edasi. Nad on rahvus, kes elavad ,,aega on selle kiire asjaga" põhimõtte järgi. Hispaanlased on äärmiselt sõbralik rahvus. Nad ei kasuta võõrastega suheldes formaalsusi, kuigi nende keel seda võimaldab . Neil on olemas viisakas ,,usted" mis tähendab ,,teie" ning sõbralik ja mitteformaalne ,,tu" mis tähendab ,,sina". Esmatutvumisel jäetakse teietamise osa sageli ära ja üteldakse kohe ,,tu", kuna keegi neist ei viitsi tegeleda formaalsustega. Turistile võib see sageli segadust tekitada, kuna kui öelda ,,usted" mis tähendas ,,teie", sarkastilise tooniga, võib see mõjuda solvavalt, sest nii antakse mõista, et kõnetatu käitub ninakalt. Samas ei tohi kõnetada vanemaid daame ja tähtsaid isikuid sõnaga ,,tu". Võib ka juhtuda, et iikluspolitseinikult mõnd teenet välja nurudes talle ,,usted" öeldes, võib see lõppeda
Kirjanik elas 1919. aasta suvel metsavahist venna juures Kõrvemaa metsade sees Koitjärvel, kus ta juba aastaid oma tõrkuvat tervist parandas. Saatuslik tutvus Aasta või paar varem oli ta tutvunud endast 18 aastat noorema Käthe Weltmaniga, kes sel ajal töötas Tallinnas Päevalehe toimetuses korrektorina.Veel 1919. aasta aprilli lõpul või mai algul allkirjastab Tammsaare Käthe Weltmanile saadetud postkaardi "Teie A. Hansen" tutvus oli seega veel teietamise järgus (Tammsaare kirjad siin ja edaspidi "Kogutud teoste" 18. köitest). Napilt kuu aega hiljem, 28. mail saadab ta neiu Weltmanile hoopis isiklikumates toonides kirja, millest ilmneb, et Käthe on Tammsaarele Koitjärvele külla tulemas, kuid kirjanik püüab neiu tulekut tolle pakutud ajast hilisemale lükata. "Parem oleks vististe nii 15. juulil tulla, siis saaks ehk osagi heinatööst mööda ja minul oleks rohkem vaba aega," teatab Tammsaare
annaabi.ee 
