Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu.
Pidurdus sünaps tekkib nt. siis, kui valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptorite närvisüsteemi. Närviimpulssi ei teki ka siis, kui erutus ja pidurdavad signaalid saabuvad ühel ja samal ajal. Kõrgema närvitalitluse üks väljundeid on mälu, eristatakse lühi- ja püsimälu. ÖKOLOOGIA JA KESKKONNA KAITSE ÖKOLOOGILISED TEGURID Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Abiootilised tehurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetse elukeskkonna kliimatehurid: päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Organismidevahliste
annaabi.ee 
