Ladina-Ameerika 19. ja 20. sajandi algul
seadusi, piirati kiriku õigusi ja muud.
Rahvastik 19. sajandil
19. sajandil jäid pooled riigid siiski veel indiaanlaste maaks. Latiinod tõid sisse väga palju
mustanahalist tööjõudu, sisse veeti ka inimesi Aasiast.
Argentiina, Uruguay ja Tsiili saavutasid hariduse vallas suuri edusamme.
Majandus ja sisepoliitika 19. sajandil
Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele; iga riik tootis sed, mis oli neile
kõige kergemini tehtavaim/kättesaadavaim. 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika
majanduslik ja rahaline sõltuvus Euroopa maadest; hiljem ka USA-st. Saadud raha investeeriti
põllumajandusse.
Pärast iseseisvumist valitses Ladina-Ameerika maade sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.
Toimusid pidevad mässud, revolutsioonid, ülestõusud ja vandenõud. Tihtipeale arenes poliitiline
võitlus anarhiaks. 19. sjandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisd.
Sõjad 19. sajandil