Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos
rahvuslik joon. Ümberrahvastumise vastu kirjutas Jannsen: "E e s t i m e e s ! J ä ä i g a s
riides ja iga nime all Eesti meheks, siis oled aus mees ka oma rahva
e e s ."
See väljaanne saavutas veelgi suurema populaarsuse kui "Perno Postimees",
muutudes peagi Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Lehe juures hakkas
töötama ka Jannseni luuletajast tütar Lydia Koidula. Pikka aega ei palgatud mingit
abijõudu ja kogu lehe juures tarvilik tehnilinegi töö tehti kodus. Põhiraskus oli Koidula
kanda: "T a p o l e o l n u d m i t t e ü k s i l e h e t o i m e t u s s e k r e t ä r , m i t t e a i n u l t
lehe kirjandusliku osakonna toimetaja, vais ühtlasi selle
raamatupidaja, korrektor, ekspiitor; jah, puudus ainult et ta ise oleks
p i d a n u d l e h t e l a d u m a g i !" (A. Kallas) Hiljem tegid "Eesti Postimehele" kaastööd
F.R. Kreutzwald, J. Adamson, J. Jürison, J. Hurt ja mitmed teised ärkamisaja nimekad
tegelased.
19
annaabi.ee 
