Väärismetallid
pärast. Juveelitööstus kulutab 40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina
saamiseks tuleb tihti töödelda vagunitäis maaki. [6]
Plaatina järjekorranumbriks on 78. Plaatina võib esineda kuue isotoobina, millel on
massiarvudeks 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Nagu teisigi väärismetalle, leidub ka plaatinat
looduses ehedalt ja mineraalidena. Plaatina on hõbedase tooniga. Sellel on kõrge sulamis
temperatuur ning see on üsna kõva metall, mistõttu ei teheta sellest ka kuigi palju ehteid, kuigi
plaatina ehted on väga omapärase, valge läikega ning 2 korda tugevamad, kui 14 karaadisest
kullast ehted. Plaatina ühendeid on teada üle saja. Neist tähtsamad on sperrüliit, kuperiit,
bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina ja polükseen, mis peale raua
3
sisaldavad ka teisi plaatinametalle, vaske ja niklit. Plaatina sulab 1770