Statistika eksamiks kordamiseks küsimused
seoseid, esitas esimesena 1846. aastal A. Braveais.
Regressioonijoone leidmisega muundatakse korrelatiivne seos justkui tinglikult funktsionaalseks ning see
joon näitab, milline oleks seose kulg, kui see ei oleks hajuv, vaid esineks tavalise range funktsionaalse
seosena. Lineaarse regressioonivõrrandi kordajat b nimetatakse regressioonikordajaks ning see näitab, kui
palju suureneb resultaatsuurus keskmiselt, kui teguritunnuse/argumendi x arvväärtus kasvab ühe ühiku
võrra. Lineaarse regressioonikordaja märk väljendab seose positiivsust või negatiivsust.
Regressioonijoonte parameetrite statistiliste hinnangute arvutamiseks kasutatakse jällegi vähimruutude
meetodi abil leitud normaalvõrrandite süsteeme.
Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et regressioonifunktsioonid ei ole pöörduvad ning kahe nähtuse vahelise
korrelatiivse seose uurimisel saame leida neist kummagi regressioonifunktsiooni eraldi
annaabi.ee 
