Meie ülesandes 1,105 0,976 1,079 . Edasi vaatame, kui palju säästsid või pidid tarbijad rohkem maksma, seoses asetleidnud muutustega aruandeperioodil võrreldes baasperioodiga. Tarbijate kogu enamkulu oli 755-700=55 tuhat krooni, mis tekkis seoses hindade ja müüdud koguste muutustega. Hindade muutustest tingituna säästsid tarbijad 755- 773,6=-18,6 tuhat krooni ning müüdud koguste muutuste tõttu kulutasid rohkem 773,6-100=73,6 tuhat krooni. Kontrollimiseks: 55=73,6-18,6. Kõigil teguriindeksitel on kaks erinevat majanduslikku tähendust 1. üldistav tähendus näitab nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse teguri keskmist või üldist muutumist 2. analüütiline tähendus mitu korda suurenes või vähenes resultaatnähtus kvantitatiivse või kvalitatiivse teguri muutumise tagajärjel I ft = 1,40 40% I f = 1,28 28% I t = 1,09 9% 1,40 1,28 1,09 31750 = 24500 + 7200
kvantitatiivse teguri muutumise keskmist mõju resultaatnähtusele. Kvalit. teguri mõju elimineeritakse. I = 0 1 Üleval aruandeperioodi väärtus baasperioodi hindades(tinglik), all baasperioodi väärtus. 0 0 Teguriindeksite süsteem: I = I I Kvalitatiivse teguri ja kvantitatiivse teguri indeksite korrutis annab alati vastava koondindeksi. Teguriindeksi majandusliku sisu tõlgendamine Kõigil teguriindeksitel on kaks erinevat majanduslikku tähendust 1. üldistav tähendus näitab nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse teguri keskmist või üldist muutumist 2. analüütiline tähendus mitu korda suurenes või vähenes resultaatnähtus kvantitatiivse või kvalitatiivse teguri muutumise tagajärjel (;) = 1 1 -0 0 () = 1 1 -0 1 () = 0 1 -0 0 STRUKTUURINIHETE INDEKSID
silmas pidada samu hüpoteese, millest lähtudes on ta tuletatud. 34. Üldindeksi konstrueerimise kuldne reegel Teguriindeksite konstrueerimisel ühismõõtsustatakse kvantitatiivne muutuvsuurus kvalitatiivse teguri baasperioodi arvväärtusega ja kvalitatiivne muutuvsuurus kvantitatiivse teguri aruandeperioodi arvväärtusega. Ehk kui muutub toodete kogud siis hind =0 ja kui muutub hind siis kogus=1. 35. Teguriindeksite majandusliku sisu tõlgendamine Küigil teguriindeksitel on 2 majanduslikku tähendust, mis on teineteisega küll tihedalt seotud, ent väljendavad siiski uuritavate nähtuste dünaamika eri jooni. Nii näiteks toodangu füüsilise mahu indeks Iq iseloomustab eelkõig naturaalsehulga keskmist või üldist muutumist kui reaalse tegelikkuse fakti.(Iq vastab küsimusele, mitu korda on toodangu naturaalne maht uuritava perioodi jooksul keskmiselt suurenenud või vähenenud