1 i 0 Käive, maksumus – γ αβ=γ Lihtindeks – kahe arvu jagatis. Liitindeksid – individuaalindeksite keskmine, agregaatsummade jagatis Alusindeksid – leitakse ühe kindla ajamomendi alusel Ahelindeksid – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi alusel 5 Muutuva struktuuri indeks: Püsiva struktuuri indeks: Struktuurnihete indeks: Teguriindeksite süsteem: I γ= ∑ α 1 β1 ∑ α 0 β0 I α= ∑ α1 β1 ∑ α0 β1 I β= ∑ α0 β 1 ∑ α0 β 1 α1 iα = α0 6
Otseses tähenduses väljendab ühismõõtsustamisel saadud suurus selle nähtuse majanduslikku sisu, mille kvantiteeti ta mõõdab→nt suurus pq toodangu maksumust konkreetsetes hindades. (toodete kogud q ja hulgihind p ; pq=maksumus). Kaudses tähenduses väljendab ühismõõtsustatud suurus korraga mõlema temas ühendatud kordaja majanduslikku sisu. Ühismõõtsustatud suuruste otsese ja kaudse tähenduse eristamisel tugineb hiljem teguriindeksite kahesugune tõlgendamine. 3. objekti agregeerimine . Ühismõõtsustatud suuruste ühendamisel, liitmisel ehk agregeerimisel saadakse uurimisobjektiks oleva nähtuse mahtu väljendavad agregaatsummad. Eespool toodud näites taandub agregeerimine eri toodete maksumuste liitmisel, mille tulemusel saadakse 2 avaldist ∑p0q0 ja ∑p1q1. 4. eemaldamine(elimineerimine) ja hüpoteetiline eksperiment.
0 1 baasperioodi hindades. Kvantitatiivse teguri indeks on üldindeks, mis iseloomustab kahest koos toimivast tegurist ainult kvantitatiivse teguri muutumise keskmist mõju resultaatnähtusele. Kvalit. teguri mõju elimineeritakse. I = 0 1 Üleval aruandeperioodi väärtus baasperioodi hindades(tinglik), all baasperioodi väärtus. 0 0 Teguriindeksite süsteem: I = I I Kvalitatiivse teguri ja kvantitatiivse teguri indeksite korrutis annab alati vastava koondindeksi. Teguriindeksi majandusliku sisu tõlgendamine Kõigil teguriindeksitel on kaks erinevat majanduslikku tähendust 1. üldistav tähendus näitab nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse teguri keskmist või üldist muutumist 2
annaabi.ee 
