Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Iseseisev Eesti riik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. aastal. Sellele aitasid kaasa mitmed poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tegurid, kuid mis täpselt tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni? Kindlasti tuleb eelduseks lugeda ka rahvusliku ärkamist. 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvus on põhjus, miks ühtne Eesti riik sai üldse sündida. Eestlased hakkasid ennast tundma ühe rahvana, mis tähendas et eestlus muutus tähtsaks ja eesti eest hakati seisma. Korraldatud suurüritused nagu laulupidi, folklooripäevad jt suurendasid aina enam rahva enese teadvust. Sellega saab väita, et ilma rahvusliku ärkamiseta ei oleks toimunud ka paljusid järgnevaid tegureid, mis aitasid kaasa Eesti riigi sünnile ning mille toimumata oleks Eesti riik arvatavasti jäänud sündimata. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud rahvuslik haritlaskond, mi...
sotsioloogias? Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina. Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtuste põhine andmete tõlgendus ( , )? Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegirid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkide ja nende saavutamise vahendite vahel.Inimesed kalduvad tegema seda, mis toob suurimat tulu väikseima hinnaga. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Strukturaalfunktsionalism uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja. tema osade vahel
annaabi.ee 
