Jackie Chan Sissejuhatus Jackie Chan on üks läbiaegade kuulsamaid aasia päritolu näitlejaid. Ta sündis 7. aprillil 1954. aastal. Näitlemist hakkas Jackie õppima juba 6 aastaselt, kui ta vanemad panid ta Hiina Draama kooli. Esimene kokkupuude filmimaailmaga toimus kooli ajal, kui talle pakuti väikest rolli kaskadöörina. Ülemaailmse kuulsuse aga saavutas Jackie 1998. aastal, kassahitis "Rush Hour". Peale näitlemise on Jackie Chan kaa produtsent, kaskadöör, filmirezissöör, stsenarist, laulja, trikkide ja võitluste lavastaja. Nooremad aastad Jackie sündis vaeses hiina peres. Tema vanemad põgenesid Hiinast Hong Kongi kodusõda ajal ja 1960 aastal kolisid üle Austraaliasse. Enne kolimist nad töötasid ülemteenrina ja toatüdrukuna Hong Kongis. Enne ta õppis Jackie algkoolis «Nah-Hwa Primary School» , aga 6 aastaselt ta oli üle antud Hiina Draama kooli Hong Kongis. Jackie oli huvitatud juba siis kung fust. Ta hakkas näitlema olles alle...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastus...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? D...
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobri...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Ba...
Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937...
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. ...
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus............................................................
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näi...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu vä...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Pantomiim Koostajad: Sonja Sõrmus ja Harli Lees Mis on pantomiim? Pantomiim on tulnud kreeka keelsest sõnast pantomimos e kõikejäljendav. Pantomiim on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika järgi ning vahest ka tantsuelementidega. Klassikalises Euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud ja käes on valged kindad. Faabula või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Pantomiimi teatri liigid Pantomiimi kuulsamad teosed ja nende ...
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstliku...
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mart Vaino OOPERIFANTOOM Referaat Puka 2015 1 Sisukord Ooperifantoomi autorid.......................................................................................... 3 Gaston Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927)....................................................3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948)..............................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.......................................................................................................... 6 Stephen Hansen(Ooperifantoom)........................................................................6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae).......................................................................7 Koit Toome(Raoul, Chagny vikont)..........................
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:........................................................................................... 7 Enda arvamus................................
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli...
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihts...
Olav Ehala Olav Ehala on tuntud eesti helilooja ja pianist. Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustes...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperilauljad nagu Sondra Radvanovsky, Dolora Zajick, Dmitri Hvorostovsky...
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Referaat Muusikaajalugu Wolfgang Amadeus Mozarti ooperilooming 2010 Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikaanrites. Kuid esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). Oma esimese ooperi "Apollo ja Hyacinthus" kirjutas ta kõigest 12-aastaselt. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse sal...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu....
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos...
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on...
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Bunraku ● Nukuteater ● Sai alguse 17.sajandil ● Sarnaneb Kabukile ● Nukku võis liigutada üks või rohkem inimesi, olenedes nuku keerukusest. Vähemkogenum tegeleb jalgadega, kõige kogenum peaga ja parema käega, iga etapi õppimine võtab 10 aastat. ● Tegelased tihti loo lõpus surevad ● Lava madalamal tasandil on näitleja ● Erootilised, grotesksed, müstilised seikluslood ● Pea liigub üles-alla, silmad, kulmud liiguvad, saab omavahel kombineerida, suu kinni-lahti, näovahetus näiteks deemoniks ● Peanäitlejal ei olnud nägu katvat maski, teistel oli ● Kõik pidid olema samas meeleseisundis ● Naisnukkudel ei olnud jalgu, sest naised ei näidanud jalgu ● Etendused kestsid peaaegu terve päev või jaotati päeva peale ära ● Näitlejad ei rääkinud, oli jutuvestja Pekingi ooper ● Sai alguse 18. sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil ...
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Poliitilisi ja kultuurisündmusi 2006-2011, Triin Rannak, 12.a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,P...
TTÜ Infotehnoloogia teaduskond Praktikaaruanne Üliõpilane: Maria Todurova kood: 073961IATB Kuraator: Maret Ots 2011 Sisukord 1Sissejuhatus .............................................................................................................................................3 1.1 Minu eesmärkide ja ülisannete püstitus...........................................................................................3 1.2Valitud praktikaettevõte (valikukriteeriumid)..................................................................................3 2Ettevõtte tegevuse analüüs.......................................................................................................................3 2.1Ettevõtte televisiooni osakonna kirjeldus............................................................................................
Ühe inimese lagi on teise põrand Inimeste võimed on erinevad. Üks on hea matemaatikas, teine muusikas. Ühest saab kuulus tuumafüüsik, teine lõpetab elu pudelit kallutades. Usun, et kõik algab sellest, kuidas ja mida on lapsest peale selgeks tehutd ja milliseid eluväärtusi õpetatud. Seatud eesmärke ja julgustatud neid saavutama. Kulutatud palju aega kasvatamisele, harimisele ja silmaringi laiendamisele. Käima hakkamisest alates peab leidma tegevuse, mis sind huvitab ja selle siis käsile võtma. On loomulik, et huvid vahetuvad ja leitakse ikka midagi uut ning veel paremat, kuid millestki lihtsakäeliselt loobuda ei ole õige. Enesekindlus, usk endasse , sihikindlus ja suhtlemisoskus on kindlasti edu võtmeks. Peab endasse uskuma, rühkima oma eesmärgi poole ja tegema kõik ,et seda saada. Pahatihti ongi loobujad need, kes löövad käega ja jäävad lootma ,et eks kunagi veab neilgi ning et kunagi...
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid,...
Muusikaretsensioon Giuseppe Verdi ooper Trubaduur 16. septembril 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trubaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-datel. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. 1994 aastal tema karjääri alguses o...
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
Ooper ,,Carmen" 6. oktoobril toimus Rahvusooper Estonias G. Bizet ooperi "Carmen" lavastus. Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Cla...
Retsensioon Jüri Tuulik ,,Vares" 4. detsembril käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Vares", mis on valminud Jüri Tuuliku samanimelise raamatu põhjal. Publiku ette toodi Urmas Lennuki dramatiseering sellest teosest ning see oli tema kümnes tükk, mis on lavale jõudnud. ,,Vares" räägib noorest Mardust, kes ühel päeval leidis varese, kelle otsustas enda juurde elama jätta. Tema pere oli selle vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ning lõpptulemusena sai vares Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja la...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
1.Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 2.Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonit...
annaabi.ee 
