Tondinahad
uppunud, kuid neil vedas, sest merekoerad tulid neile appi ja vedasid tondinahad ühele
saarele. Sellest saarest sai tondinahkade uus kodu. Nad ehitasid koobastesse pesad ja hakkasid
kasvatama viljapuid. Neile üllatuseks ei paistnud sellel saarel alati päike vaid oli hoopiski neli
aastaaega. See aga tähendas seda, et vahel oli päris külm ja toidu nimel tuli palju vaeva näha.
Vahel olid tondinahad Hallsilma peale väga pahased, et ta nad nende heast kodus oli ära
toonud, kuid tegelilult austasid nad Hallsilma väga. Nad lihtsalt pidid harjuma oma uue eluga.
Tondinahkadel oli kombeks, et igaüks peab oma nime välja teenima. Nii sai näiteks Öölatern
endale nime selle järgi, et ta leidis esimesena puu mille õied helkisid öösel nagu laternad.
Samblavaip sai nime selle järgi, et ta avastas, et kui sammal pessa viia on seal palju soojem ja
pehmem magada. Kotkatont sai nime selle järgi, et päästis merekoera kotka käest. Öölaterna
annaabi.ee 
