Tuhkatriinu - Retsensioon
Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid
osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe
tähtsamat tegelast.
Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud.
Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus
kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis
muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli
selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu
unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu
lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus.
Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised.
Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid
tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud
tähelepanul hajuda.