Miks? Kas nad nüüd alati päris risti tulevad, selles ma kahtlen fucking sügavalt. Aga noh, võib ju mõelda nii, et suured lained tekivad ikka avamerel, mitte kuskil madalas vees. See tähendab, et laine allikas on kaugel ja lained jõuavadki sealt pärinevatena kaldaga risti kohale. 23. Miks auru tekitatud põletushaav on tunduvalt tugevam ja valusam kui keeva veega tekitatu? Järgnev põhjendus on paras ila tegalt: Üks selgitus oleks, et keev vesi auruks teha, on tarvis veel täiendavat soojushulka Q=m , see tähendab, et aurul on rohkem energiat kui keeval veel. Kui aur satub nahale, siis annab ta soojusülekandega oma energia ära ja teeb rohkem kahju kui keev vesi. Võib mõelda veel nii, et auru molekulid liiguvad kiiremini (sest neil on rohkem energiat) kui vee molekulid ja löövad tugevamini vastu rakke, kahjustades neid rohkem. 24
Valemeid võib grupeerida lähtudes lahendamise põhimeetodist kolmeks: * Hüdrauliline lahendus; * Hüdromehaaniline lahendus; * Bilansimeetod. Enamikul juhtudel lähtutakse vee liikumise seaduspärasusest poorses keskkonnas. Nim drenaaziteooriaks. Määratati depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel ja leiti et matemaatiliselt kirjeldab seda kõige täpsemini parabooli võrrand. Rothe lähtus et vesi saab liikuda ainutl ülevalt alla, mis oli ekslik, tegalt võib vesi rõhkude mõjul liikuda igas suunas. Seega Rothe võrrand on kasutatav ainult vettpidaval kihil. Arvutuse aluseks pn Darcy valem v=kI E=2(t-z)(k/q1)0,5 Sooviku metoodika Algul arvestati ka veebilanssi: kliima, äravool = sademed aurumine. Meetodis on vastuolusid. Graafik: horisontaaltelg on jaotatud kümneks kuhu mahuvad gleistumistunnustega kuni gleimullad. Vertikaaltelg on saagikadu (saadud tootmisest 4 majandi andmetel parasniiske mulla ühikutes.
annaabi.ee 
