Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale nakatumist.
2,5-3-tunnise keetmise järel. nad paljunevad hästi temperatuuril 18-22 °C juba 4-5 tunni jooksul toiduainetes ja valmistoitudes. Haiguse iseloomulikeks sümptoomideks on piinav oksendamine, valud, kõhulahtisus, nõrkus jms. Ka nende puhul tuleb kinni pidada sanitaarnõuetest. Teetanus Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ka äge nakkushaigus, mis tekib haigustekitaja tungimisel organismi mitmesuguste traumade, kriimustuste ja marrastuste puhul. Teetanusehaige ei ole nakkusohtlik. Iseloomulikeks sümptoomideks on krambid, mida põhjustab haigustekitaja poolt produtseeritud mürkainete kahjulik mõju pea- ja seljaajule. Haigetest sureb 85-87%. Tekitajaks on anaeroobne mikroob, mis moodustab eoseid. Nad on raskesti hävitatavad ja seega väga levinud, eriti maapinnas. Vigastamata naha ja limaskesta kaudu ei ole teetanusse nakatumine võimalik. Ligi 85 % juhtudest on põhjustatud pisitraumadest. Haigestumine tekib haavas paljunevate mikroobide
annaabi.ee 
