Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
1-10 26,5
• Põllumajanduse kollektiviseerimine
Juba 1940. aastal otsustati läbi viia radikaalne maareform, mille
elluviimiseni jõuti 1944. aasta sügisel. Peamine töö sai valmis kevadeks
1945, aga veel paar aastat pärast seda reformi täiendati.
Põllumajandust veel ei koUektiviseeritud, suurtele taludele jäeti 30
hektarit maad ja ülejäänud maa läks neile, kellel maad ei olnud,
kusjuures eesõigus oli Punaarmees teeninutcl, ja väga väikeste maade
omanikele. Uuenduses sai määravaks ka see, kas maaomanikku võis
liigitada “rahvavaenlaseks", teisi sõnu, kas ta oli olnud Saksa sõjaväes
või Eesti Omakaitses. Sellistele “kurjategijatele” jäeti ainult 5-6
hektarit. Reform oli niisiis mõeldud ka karistuseks.
Reformiga oleks tulnud ühele poole saada juba aasta lõpuks, aga
eesmärgini jõuti alles 1947. aasta suvel. Kui reform oli läbi viidud, oli