oleks mõeldamatu, et keegi teenindaja peaks robotitel akusid vahetama ning kasutama akulaadijaid. Robotid peavad olema võimalikult autonoomsed ning nõudma võimalikult vähe järelvalvet. Samas peab olema roboteid lihtne teenindada. Robotid peavad olema võimelised omavahel suhtlema ning eristama üksteist seintest. Samas ei ole võimalik robotite omavaheline suhtlemine ainult raadio teel, sest robot peab teadma, millise kõrval oleva robotiga ta infot vahetab. Lihtsa, teenindusvaba ja odava lahenduse korral pole võimalik ehitada lokaalset navigatsioonisüsteemi. Platsil orienteerumine pole oluline, ainukeseks orientiiriks on robotitele majakas, mis juhatab neid laadimisjaama. Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on roboti töö täidetav ning millise määramatuse korral suudab ta oma ülessandeid täita. Esimene põlvkond Esimesse põlvkonda kuulusid ja kuuluvad suhteliselt lihtsad robotid, mis talitlesid
juhtimist. Kommutatsiooni algoritm on siin märkimisväärselt lihtsam ning töökindlus suurem, võrreldes tavaliste vahetute maatriksmuunduritega. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur on tänapäeval kõige laialdasemalt kasutatav sagedusmuunduri tüüp. Antud muundureid kasutatakse kõigis tööstusharudes, nii ühe-kui mitmemootorilistes elektriajamites nende koormusest sõltumatu stabiilsuse, teenindusvaba talitluse ja kõrge kasuteguri tõttu. Tänu alalisvoolu vahelülis salvestatud pingele töötavad muundurid stabiilselt ülekoormusel ja tühijooksul ning võivad seiskuda olenevalt koormusest ilma täiendava käsusignaalita. Tavaliselt töötavad need ühes, kahes ja neljas kvadrandis, kui lisatakse vajalikud lisaseadmed. Reeglina ületab selliste muundurite väljundpinge väärtus sisendpinge väärtuse ning kasvab võrdeliselt väljundsagedusega
annaabi.ee 
