Viimane on põikpäine töörügaja, kes ei mõista oma naabri kergemat suhtumist töösse. Pearu oli aga kaval mees, kes pani teised inimesed enda heaks tööle ja võttis siis kogu kiituse tehtu eest enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Samuti oli Pearu väga enesetähtis. See ilmneb ka romaani neljandas peatükis, kui ta kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, kuna seda talle ei avata. Ta oli harjunud, et inimesed tema ümber teda kiidaksid ja teenindaksid, kuna vastupidine olukord oleks olnud lihtsalt mõeldamatu. Andres vastupidiselt tahtis kõikide töödega ise toime tulla ja mitte kõrvalist abi paluda. Kuid samuti ei tahtnud Andres oma ülenaabrist kehvemas seisus olla ja ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju. Andres teeb romaani käigus läbi suure muutuse, hakates üha enam Pearuga sarnastuma. Andrese arengu pöördepunkt toimub ilmselt kohas, kus ta mõistab, et tõde taga
Pärast tellijalt asjakohase teate saabumist peab vedaja rakendama kõik võimalikud abinõud avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja teatama täitmisest tellijale. Kui puuduste viivitamatu kõrvaldamine on ilmselt võimatu, lepivad lepingupooled kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks. 4.1.8. Vedaja on kohustatud järgima kutsetegevuses vajalikke mõistlikke suhtlemisnõudeid ning tagama, et sõidukijuhid ja piletikontrolörid teenindaksid sõitjaid viisakalt, korrektselt ja abivalmilt. 4.1.9. Vedajal on keelatud liiniveo korraldamisel risustada, rikkuda ja reostada alg-, vahe- , lõpp-peatusi ja parkimisplatse. Vedaja süül tekkinud risustuse, rikkumise või reostuse korral on ta kohustatud viivitamata risustuse, rikkumise või reostuse likvideerima. 4.1.10. Teatama viivitamata tellijale kõigist teenuse osutamist takistavatest asjaoludest
annaabi.ee 
